Saunaviha võib julgelt lõigata riigimetsast

Vihaoks peaks olema kahar, mitmeharuline ja rohkete lehtedega. Foto: Marko Saarm

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) tuletab pühade lähenedes meelde igaühe õigust ja võimalust tuua riigimetsast värske saunaviha tarbeks kaseoksi.

Rahvatarkus ütleb, et saunavihtade valmistamise magusaim aeg on vahetult enne või pärast jaanipühi. Sel ajal tehtud vihad saab kuivatada ja säilitada talveperioodiks.

Kohe kasutamiseks – nii lõhna pärast kui vihtlemiseks – võib kasevihta teha kogu suve. Kevadine viht on aromaatsem, ent hiljem tehtu tugevam ja vastupidavam.

Kaseoksi nagu marju-seenigi tohib riigimetsast oma tarbeks korjata pea kõikjalt. Saunasõpradel tuleb vaid meelde jätta, et oksi võtma minnes loodust ei kahjustaks ja noori kaski okstest lagedaks ei teeks.

Riigimetsa alasid on kõige lihtsam tuvastada RMK veebilehe kaardirakenduse või mobiiliäpi abil. Vihateoks sobivaid noori kaski leiab peaaegu igast metsakooslusest.

Riigimets, kuhu julgesti tohib  saunaviha tarbeks oksi otsima minna, on RMK kaardil tähistatud tumerohelisega. Foto: Kuvatõmmis

Riigimets, kust julgesti tohib saunaviha tarbeks oksi otsida, on RMK kaardil tähistatud tumerohelisega. Kaitsealad on märgitud pruuniga, sealt oksi võttes tuleb olla eriti hoolas, et te ei häiriks ega kahjustaks loodust. Sinisega on kaardile kantud elektriliinid, mille alt võib samuti saunaviha tarvis oksi võtta.

Erametsast on soovitav saunavihtu teha vaid kokkuleppel maaomanikuga.

Vihategemise soovitused:

• Saunavihaks sobivad oksad lõigake noorelt, umbes kahe- kuni kuuemeetriselt puult. 
• Vana kase küljest ei maksa oksi võtta, need on liiga jämedate harudega ja kõvad. Samuti ei sobi vihaks rippuvate okstega, nõndanimetatud leinakase oksad, mis on liialt pehmed ja painduvad. 
• Jätke puu kasvama, sest vihaks läheb vaja ainult teatud kogus sobivaid oksi ja üldjuhul korjatakse need mitmelt sobivalt puult. 
• Jätke elusvõrast alles vähemalt pool kuni kolmandik puu pikkusest, mis tagab puule hea kasvuvõimaluse juhuks, kui seda soovitakse edasi kasvatada. 
• Ärge lõigake latva! Isegi kui parimad oksad tunduvad just kõrgel asuvat, leidke uus puu. 
• Tehke lõige oksakääridega nii, et te ei kahjusta kasvama jääva puu tüve, lõigake varem välja valitud sobiv oks. 
• Varuge oksad ennekõike kraavikaldalt, elektriliini alt või metsasihi servast. Seal ongi üldjuhul tänu headele valgustingimustele parimad vihapuud: ühtlase võra ja rohkete lehtedega. 
• Vihaks paslik oks on umbes poole meetri pikkune ehk käsivarre pikkus küünarnukist sõrmeotsteni. 
• Metsas võib lõigata pikemad oksad, mida hiljem vihta kokku sättides saab parajaks timmida. 
• Vihaoks peaks olema kahar, mitmeharuline ja rohkete lehtedega. 

  Andmed: RMK