Tuleval aastal hakkame elektri eest eri hinda maksma: kes tahab, sõlmib mõne elektrimüüjaga kindla hinnaga lepingu, kes ei viitsi seda teha, tasub üldteenuse eest iga kuu ise summa.
Naabrid hakkavad elektri eest eri hinda maksma
11. aprill 2012, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2013. aastast Eestis elektriturg avaneb, annab see soovijatele võimaluse valida endale elektrimüüja ja tollega hinna suhtes kokku leppida. Kes aga ei viitsi, ei oska või ei näe sel mõtet, ei peagi midagi tegema ja tema koju jõuab elekter üldteenusena.
Sel puhul tuleb arvestada, et maksma hakkavad need pered tarbitud elektri eest börsihinda, mis bensiini hinna kombel pidevalt muutub. Suvel, kui elektri tarbimine väike, tuleb hind madalam, ent külmadel talvekuudel kõrgem.
Tagantjärele teada
“Oluline on teada, et mitte keegi elektrita ei jää,” rõhutas Eesti Energia jaeäri valdkonna juht Margus Rink ja selgitas, et üldteenuse juurde jäävad inimesed maksavad tarbitud elektri eest eelmise kuu keskmist börsihinda. Ehk kuu algul te ei tea, mis hinnaga elektrit tarbite, see selgub alles tagantjärele.
Elektriarve koosneb kolmest hinnalt enam-vähem võrdsest osast: võrguteenusest, elektrist ja riiklikest maksudest. Konkurents hakkab puudutama ainult arve keskmist osa ehk elektrienergiat.
Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere kinnitas, et võrguteenuse hind turu avanedes ei muutu ja on olenemata elektrimüüjast ühesugune kogu riigis. “Nii need, kes elavad Narva jaamade külje all, kui Saaremaa külas elavad inimesed maksavad võrguteenuse eest ikka sama hinda,” rõhutas ta.
Eesti keskmise majapidamise elektriarve tuleb praegu 26 eurot, millest 11 eurot moodustab võrguteenus ja kaheksa eurot on riiklikud maksud. Elektrienergia osa on keskmisest arvest seitse eurot ja vaid seda summat saaks elektrimüüjat valides muuta. Siit võib järeldada, et väikese tarbimisega peredel polegi suurt mõtet elektrimüüja valikul pead vaevata, sest muutus oleks väike.
Rink rääkis, et mujal Euroopas, kus turg ammu avatud, on üldteenusele kindlaks jäänud 70–80 protsenti tarbijaist. “Miks nad elektrimüüjat ei vali? Põhjus on lihtne: ei viitsi. Nad tarbivad elektrit turuhinnaga,” selgitas ta. “Küll on elektriturul aktiivsed suurema tarbimisega kodu- ja ärikliendid.”
Kolm poolt
Elektriturul on praegu ja edaspidigi kolm poolt. Üks neist oleme meie, tarbijad. Teine on elektrit liine pidi transportiv võrk (praegu ja edaspidi jääb selleks enamikule eestimaalastest Jaotusvõrk, mis muudab varsti nime Elektrileviks). Kolmanda osa moodustavad elektrimüüjad. Vabaturule võivad soovi korral siseneda kõik elektrimüüjad, sealhulgas Venemaa omad. Kui palju elektrimüüjaid tegelikult tuleb, ei tea praegu keegi.
“Kui pangandusturul konkurents tekkis, arvati, et kõik pangad tulevad Eesti turule teenust pakkuma, tegelikult on meil praegu ainult neli suuremat tegijat,” tõdes Rink. “Eesti on liialt väike turg, et siin tihe rebimine tekiks.”
Praeguseks on oma tulekust teada andnud lõunanaabrite Latv-energo, aga Rink arvab, et lähiaastail lisandub soomlaste Fortumgi.
Kindlasti ei tasu karta, et te ei tea, kes turule tulevad ja kelle vahel valida saaks, sest lähikuudel hakkame ilmselt vastavateemalistesse reklaamidesse uppuma, neid sajab nii meedia kaudu kui otse teie postkasti.
See on üks põhjusi, miks tasub Eesti Energia klienditeenindusest uurida, kas neil on olemas teie õige aadress, sest just sellele hakkavad elektrimüüjad teile oma pakkumisi saatma – inimeste andmed saavad nad andmelaost.
Andmed kogutakse lattu
Eleringi juurde moodustatakse andmeladu, mis hakkab koguma kõigi klientide tarbimisandmeid iga tunni kohta. Andmelaos on kirjas kliendi nimi, tarbimiskoht ja viimastel aastatel tarbitud elektri kogus.
“Praegu on see info vaid Eesti Energias, aga see tõstetakse sealt välja,” märkis Rink. “See on vajalik vaba konkurentsi tekkimiseks, et nende andmete põhjal saaksid peale meie pakkumisi teha teisedki.”
Andmelaole on ligipääs kõigil elektrimüüjatel. Kui küsite elektrifirmalt hinnapakkumist, pärib ettevõte andmelaost teie senise tarbimise andmeid, et nende põhjal hinda pakkuda.
Nimelt mängib hinnapakkumise puhul rolli, millal inimene elektrit tarbib. “Kes tarbib rohkem tippajal, sellel on elektri hind kõrgem kui sellel, kes kasutab elektrit madala nõudlusega ajal, näiteks öösel ja nädalavahetusel,” selgitas Rink. “Kõige odavam elekter on alati sellel, kes tarbib rohkem ajal, kui turul väikseim tarbimine.”
Tõsi, selline hinnaerinevus on märgatav suurklientide puhul ja väikese tarbimisega koduklient ei pruugi väga palju võita. Hinda mõjutab rohkem see, kas kliendil on ühe- või kahetariifne arvesti, nagu praegu jäävad vabal turul alles mõlemad.
Miks talvel kallim?
Hind sõltub sellest, kui kõrge on turul elektrinõudlus. Põhjamaade eripära on, et olenevalt aastaajast kõigub elektritarbimine kordades.
“Kõige väiksem on meil tarbimine jaaniööl, kui Eesti vajab 400 megavatti võimsust. Seevastu tänavu jaanuaris 20kraadise pakase ajal oli Eestil võimsust tarvis 1600 megavatti,” avaldas Rink.
Nii ongi elektri hind suvel, kui nõudlus väike, madal. Talvel aga köetakse elektriga ja lambid põlevad ning nõudlus on sedavõrd suur, et käima tuleb panna gaasi ja õliga töötavad jaamadki. See lööbki hinna üles. Kui nõudlus on madal, on hind madal, kui tarbimine suur, kõrgem. Soojal talvel on elekter odavam ja pakasega kallim.
Kui praegu saame valida kolme mobiilifirma väga mitmekesisest teenuste valikust enda vajadustega sobivaima paketi, siis samamoodi pakuvad elektrifirmad eri võimalusi.
Eesti Energia tuleb alustuseks välja kolme tüüpi pakkumistega. Ühel juhul saab sõlmida kindlaks tähtajaks fikseeritud hinnaga lepingu, teine lahendus on jääda börsihinna peale ja saada mõni kuu väga soodsalt, teine kuu jälle soolase hinnaga elektrit. Kolmandaks käiakse välja kombineeritud variant, kus osa elektrist saab fikseeritud ja osa börsihinnaga.
Et maakohtades elavad eakad inimesedki saaksid elektrituru kohta infot ja lepingud sõlmitud, hakkab vastavat teenust pakkuma ka Eesti Post oma postkontorites.
“Võib teha nii, et algul kasutada üldteenust ja vaadata, kuidas kulgeb, ja näiteks märtsist kellegagi lepingu sõlmida,” soovitas Rink.