Harrastuspüügiload kallinevad

Pärnu Postimees
Copy
Harrastuspüügiõiguse tasu pole muutunud 2012. aastast.
Harrastuspüügiõiguse tasu pole muutunud 2012. aastast. Foto: Urmas Luik

Regionaalminister Piret Hartman allkirjastas määruse, millega 1. juulist kerkivad harrastuspüügtasud. Muudatus puudutab neid kalastajaid, kes peavad ostma harrastuspüügi õiguse.

“Tasud jäävad ka edaspidi taskukohaseks ja seda kindla eesmärgiga populariseerida harrastuspüüki ja tagada kõigile Eesti elanikele ligipääs meie ühisele loodusvarale. Ühe lihtkäsiõngega püük on jätkuvalt tasuta,” selgitas kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.

Harrastuspüük on väga populaarne vaba aja veetmise viis, mis peale looduses viibimise ja vaimse heaolu võib boonusena anda püüdja lauale värske toidupoolise. Seejuures tuleb püüdjatel arvestada, et kalad on Eesti loodusvara, mille kasutamiseks on enamikul juhtudest kohustus tasuda keskkonnatasu harrastuspüügiõiguse näol.

Harrastuspüügiõiguse tasu on sama püsinud 2012. aastast. “Arvestades investeeringute mahtu kalavaru tagamiseks ja sektori toimimiseks, on selge, et kui harrastuspüügiõiguse tasud jäetaks muutmata, ei piisaks laekuvast tulust enam sektori arendamiseks või senise taseme hoidmiseks,” selgitas Suu.

Kui palju hakkavad maksma harrastuspüügiload?

24 tunni loa eest tuleb maksta 2 eurot;

7 päeva eest 5 eurot;

182 päeva eest 17 eurot;

365 päeva eest 27 eurot.

Riigi kehtestatud tasudelt laekuva tuluga toetatakse näiteks kalastajatele mõeldud taristu rajamist, harrastuskalastajatele oluliste kalaliikide koelmute taastamist, kalade veekogudesse asustamist.

Varem soetatud harrastuspüügiõigused, näiteks juba ostetud aastane püügiõigus, kehtivad püügiõiguse perioodi lõpuni ja lisatasu nende eest maksma ei pea.

Tagasi üles