Peeter Järvelaid: Julgeolek pole jagatav

Peeter Järvelaid Foto: PP

Vastab Peeter Järvelaid, professor, sisekaitseakadeemia rektor 2003–2005.

Poliitikute hulgas on liikvele läinud mõte kolida sisekaitseakadeemia Tallinnast Narva. Nii tahetakse Kirde-Eesti suurimat linna senisest paremini siduda riigiga.

Tegelikkuses pole akadeemia mujale kolimise soovunelma teostamiseks Eesti riigil raha. Sisekaitseakadeemia aga saab pühapäeval kõige kiuste 20aastaseks.

Milline oli teie unistuste kool, kui töötasite sisekaitseakadeemia rektorina?

Ilmselt oli unistus samasugune mis praeguselgi rektoril. 20 aastat tagasi öeldi, et teeme ülikooli tüüpi õppeasutuse. See suund on olnud õige, isegi Saksamaal on kõrgeim politsei õppeasutus politseiülikool. 2003. aastal hakkasin rääkima, et kõrgemad politseijuhid peaksid olema läbinud doktorantuuri. 2012. aastal ongi Lääne prefekt Priit Suve doktorantuuris, esimene tulevane doktor, kuid olles sisuliselt politseihierarhias kolmas mees. Kui ülejäänud riikides on sellisel tasandil mehed doktorikraadiga, ei saa meie saata vastu päkapikke.

On ainult üks julgeolek ja kui riik hakkab seda rumalalt jagama, on tulemus vastupidine. Riik peab hoolitsema turvalisuse suurenemise pärast, eriti väikeriik. Rahvas, kes ei taha toita oma sõjaväge, hakkab söötma võõrast. Kui riik ei soovi targalt investeerida julgeolekualasesse haridusse, hakatakse rahastama koolitust mujalt. Kui Eesti Vabariik lammutati, tehti politseikoolist NKVD kool – selline kogemus on meil olemas.

Oleme väike ja vaene riik ning sisekaitseakadeemia peaks olema kogu julgeolekustruktuuri kompetentsikeskus, seda ei saa tükeldada ega laiali jagada.

Kellele on vaja jahmerdamist sisekaitseakadeemia võimaliku kolimise ümber?

Poliitikutele. Riigi Kinnisvara ASiga on kokku lepitud, et akadeemia praegune 15 hektari suurune kinnistu pannakse müüki. Saadavast rahast kukub midagi kindlasti erakondadele. Mis muutub tegelikult?

Riik ütleb, et ehitame oma äranägemisel maja ja anname akadeemiale liisingusse. Maks oleks üüratu ja riik lubaks selle raha eraldada, aga pole nii kunagi teinud. Näiteks on renti vaja viis miljonit, riik annab kolm ja ütleb, et leidke ülejäänu sisemistest ressurssidest.

Sisekaitseakadeemia eelarve on jälle kõvasti vähenenud, möödunud aastaga võrreldes miljoni euro võrra, vaid 7,5 miljonit see rahakott ongi. Kukutud on minu rektoriks olemise aja eelarve tasemele praeguste hindade puhul. Sigadus oli kohtuekspertiisikeskuse ehitamine Mustamäele tühermaale, kuigi pidanuks ehitama sisekaitseakadeemia territooriumile. Meil võiks olla parim ekspertiisiõpe, aga ühes linnaski viiakse vajalik asutus viis kilomeetrit eemale.

Kui juba praegu ütleb politseijuht, et raha pole autode ega bensiini ostmiseks, siis kuidas kujutatakse ette sõitmist Tallinna ja Narva vahet?

Kolimisjutt ei ole seega tõsine.

Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimine on propaganda, tühi mull. Umbes 14 miljoni euroga saaks korda teha sisekaitseakadeemia haldusalas õppeasutused nii Tallinnas, Paikusel, Väike-Maarjas kui Murastes.

Kui valitsus ütleks, et neil on akadeemia uue hoone tarvis kõrvale pandud 100–200 miljonit, arutame asukoha läbi ja Jürgen Ligi teeb rahakoti valla – see oleks tõsine jutt. Praegu lubatakse, et ehitusraha tuleb Euroopa uuest rahastusperioodist, mis on pärast järgmisi riigikogu valimisi.

Pärnumaal tuleb välja arendada politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool – see on kõige odavam ja õigem variant.