Tori vallas Oore külas Pärnu jõe kaldal asuv hüdromeetriajaam pälvis maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) sajandi jaama tunnustuse ja keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala kruvis täna selle seinale vastava sildi.
Galerii ⟩ Oore hüdromeetriajaam pälvis rahvusvahelise tunnustuse
Ehkki andmeid veetaseme kohta koguti Tori silla juures varemgi, algas mõõtmine Oore külas 1922. aasta 6. augustil. Sel, et mõõtmiskohaks valiti just jõekäänaku tagune koht asulast kolm kilomeetrit allavoolu, oli praktiline põhjus: jaam rajati tollase andmekoguja Aleksander Raudsepa kodutalu lähistele, kus ta edastas neid 1940. aastate alguseni. Pärast seda läks see töö kolmeks põlveks mõnesaja meetri kaugusel elavate Kiiskade kätte. Leida Kiisk, kes võttis selle ameti enda õlule 1967. aastal, edastas mõõtmisandmeid 2001. aastani, olles üks pikaaegsemaid praeguse keskkonnaagentuuri eelkäija kaastöölisi.
Kalev Kiisk meenutas, et nii tähtsa töö tarvis veeti nende tallu isegi telefoniliin, mille kaudu igal hommikul ja õhtul mõõtmistulemustest pealinna raporteeriti.
Tänapäeval teeb sama töö ära automaatika, mis mõõdab veetaset ja temperatuuri kuus korda minutis ja saadab keskkonnaagentuuri tunniandmed.
Vaid vee vooluhulga mõõtmisel tuleb teha käsitööd. Selleks sõidavad Pärnust kohale keskkonnaagentuuri töötajad, kes lasevad jõkke kaugjuhitava paadi, mille lasermõõdikud registreerivad edasi-tagasi üle ligemale 50meetrise jõe sõites vooluhulga. Madala veetasemega on see umbes 50 kuupmeetrit sekundis, suurvee ajal võib küündida 800 kuupmeetrini.
Kui veetaseme mõõtmist Oores alustati mõttega, et kasutada andmeid hüdroenergeetika kavandamisel ja veeolude reguleerimisel, siis tänapäeval võetakse peale operatiivse info veeressursi kohta Pärnu jõest kogutud numbreid arvesse ka kliimahinnangute koostamisel ja Läänemere reostuskoormuse analüüsimisel.