Keskkonnaamet hakkab kontrollima lõhejõgesid

Keskkonnaameti inspektorid kontrollivad lõheliste püügirahu iga ilmaga. Foto: Urmas Luik

Pühapäeval, 20. oktoobril algab lõheliste kuderahu, mis tähendab, et enamikul lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrolliga.

Keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo vaneminspektor Sandra Kuusk ütles, et möödunud sügisel alustati lõheliste püügi kontrolli järel 28 väärteomenetlust. Pärnumaal algatati üks menetlus, kui kalamees püüdis spinninguga keelatud kohas. Kuna kalamees mõistis oma viga ega teadnud, et piirkonnas püüda ei tohi, lõpetati menetlus ja karistust ei järgnenud.

“Röövpüük ei saa olla mitte mingil juhul lubatud! Lõheliste arvukus on haavatav terves maailmas ja just röövpüük keelatud ajal avaldab sellele suurt negatiivset mõju. Sügisene segamatu kudemine on nii meriforelli kui lõhe püsimajäämiseks väga oluline. Peale inspektorite silmapaaride on meil abiks droonid: kaugseire annab looduskaitsele uue vaatenurga ja võimaldab röövpüüdjaid senisest tõhusamalt tabada,” rääkis Kuusk.

Kuigi täielik püügikeeld kehtib 20. oktoobrist 30. novembrini, on detsembriski paljudel jõgedel lõhepüük keelatud või lubatud ainult kalastuskaardi omanikele. Näiteks Pärnu jõestikus on aga lõhe- ja meriforellipüük keelatud aasta ringi. Info piirangute kohta leiab kalapüügieeskirjast, tutvuda tasub ka selle lisadega. Ainsana on 20. oktoobrist lõhepüük spinningu või lendõngega lubatud Narva ja Jägala jõel: seal püüdmine eeldab kalastuskaarti, iga püüdja võib ööpäevas kotti panna kaks lõhelist ja püüda ei tohi õhtul seitsmest hommikul seitsmeni.

Kuusk lisas, et see, mis looduses toimub, sinna peitu ei jää ja keskkonnaametisse jõuab varem või hiljem ka info röövpüüdjate kohta. „Septembris jõustus näiteks riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega Tartu ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti kaks meest süüdi röövpüügis. Mehed püüdsid 24. oktoobril 2019 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Mustoja jõest lõheliste kuderahu ajal kala kohas, kus seda üldse teha ei tohi, ja kasutasid elektripüügivahendit. Kümne lõhe ja 17 meriforelli püüdmisega tekitasid nad keskkonnale 12 660eurose kahju,” täpsustas Kuusk.

Lõheliste püügi eest keeluajal või keelatud viisil võib trahvida kuni 1200 euroga. Peale trahvi maksmise tuleb röövpüüdjal hüvitada keskkonnakahju. Keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala püüdmise korral rakendub iga isendi puhul viiekordne kahjumäär, mis näiteks lõhe puhul on 480 ja meriforellil 150 eurot. Kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavaru kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, tuleb tasuda kümnekordne keskkonnakahju. 

Looduskaitsesse saab panustada iga inimene. Kui märkate sügisel lõhejõgede ääres kahtlast tegevust, andke sellest teada riigiinfo telefonil 1247.