Vabaks häda sunnil

Andrei Sannikov. Foto: Reuters

Valgevene opositsiooniliidri Andrei Sannikovi (Sannikau) vabastamine on väga positiivne uudis. Sellele järgnes kohe teinegi: vabastati Sannikovi presidendikampaaniaga seotud Zmitser Bandarenka (Bondarenko).

Teine endine presidendikandidaat Mikalai Statkevitš pole armuandmiskirja allkirjastanud ja on endiselt luku ja riivi taga.

On lootus, et poliitvange vabaneb veel. Millest see kõneleb? Ühelt poolt võib kiita Euroopa Liidu äsjaseid sanktsioone. Piiratud ja Valgevene presidendi Aljaksander Lukašenka režiimiga vahetult seotud isikute ja ettevõtete vastu suunatud sanktsioonide suhtes oli algul palju skepsist, aga nüüd on tulemus selline.

Ei maksa siiski arvata, et Lukašenka teeb midagi selleks, et olla parem, euroopalikum. Ei, ta vabastab vange häda sunnil. Majandushädas diktaator pole saanud küllaldaselt krediiti idast ega läänest. Katse läänele enam meelt mööda olla on ilmselt seotud hirmuga, et Venemaa asub oma majanduslikku ja poliitilist võimu Valgevene üle jõuliselt laiendama. Vladimir Putin Lukašenkat ei talu ja temaga arveid õiendada on üks väheseid samme, mida Venemaa ”uus-vana“ president oma väheneva poliitilise kapitaliga teha saab.

Kogu Lukašenka võimuperiood on olnud kassi-hiire mäng kahe vastandlikke huve ja väärtusi esindava jõukeskme vahel. Lukašenka on olnud julm ”diktaator-hiir“, kelle valikud on ta mänguruumi järk-järgult ahendanud. Usaldust pole ta pälvinud Euroopas ega Venemaal.

Diktaatori iga päev algab küsimusega, kuidas edasi elada, see tähendab võimul püsida. 2010. aasta detsembris valis ta oma ellujäämisstrateegiaks opositsioonitegelaste vangipaneku. 2012. aasta aprillis on ta sunnitud tegema valiku nende vabastamise kasuks. Kuid ilmselt vabastatakse vaid osa. Ja needki võidakse homme taas arreteerida. Selline on Lukašenka režiim.

Võimalik, et Euroopa riigid otsustavad oma saadikud Minskisse tagasi saata. Väga võimalik, et Lukašenka teeb mõne avalduse, kus kiidab Euroopa Liitu selle eest, et aprillis ei otsustata märtsis rakendatud sanktsioonidele uusi lisada. Asjaolu, et EL pole sellele isegi mõelnud, on vähe tähtis, üksnes Lukašenkal peab olema midagi öelda.

Aga labürint batka Lukašenka ümber on järjest kitsam. Peagi ei leia ta seal enam kohta, kuhu peituda.

Artikkel pärineb Andres Herkeli veebipäevikust www.herkel.net.