Ülikool ja kunagine töötaja jõudsid teises kohtuastmes kokkuleppele

Copy
Krista Kampus pidas Puhtu poolsaarel asuvat karjamõisa oma koduks 1985. aastast alates, mil ta asus sinna tööle komandandina, kes hoolitses rannaniitude ja bioloogiajaama eest.
Krista Kampus pidas Puhtu poolsaarel asuvat karjamõisa oma koduks 1985. aastast alates, mil ta asus sinna tööle komandandina, kes hoolitses rannaniitude ja bioloogiajaama eest. Foto: Taavi Sepp

Eesti maaülikool ja selle kunagine töötaja Krista Kampus jõudsid üle kahe aasta kestnud kohtuvaidluse järel kokkuleppele. Eluruumi üürihinnaks sai summa, mille Kampus pani ette juba vaidluse alguses.

Eesti maaülikool üritas Krista Kampust kohtu kaudu välja tõsta Lääneranna vallas Puhtu poolsaarel asuvast karjamõisast, mida tema pere pidas mitu aastakümmet oma koduks. Kampuse töösuhe ülikooliga lõppes 2020. aastal. Tema jutu järgi palus pere ülikoolilt maja otsustuskorras ja õiglase hinnaga neile erastada, kuid sai teada, et ülikool soovib maja müüa oksjonil. Pere otsis kompromissi, aga ülikooli pakutud üürimäär 700 eurot kuus ei olnud neile vastuvõetav, kuna hoonet ei saa aasta läbi kasutada.

Siiski elas Kampus töösuhte alguses pikalt umbkaudu 80 ruutmeetri suuruses paksude kiviseintega mõisahoones perega aasta ringi. Peeti loomi. Hiljem viibiti seal talvel vähem, sest siis oli vanas hoones, kus puudub kanalisatsioon ja tualettki asub väljas, raske elada.

Tagasi üles