KIKi toel kaoks katlamaja ja ühislaut

Pärnus Raeküla lasteaias kasutuseta seisva katlamaja lammutamiseks on linn küsinud KIKilt toetust 6420 eurot. Foto: Urmas Luik

Tondilosside lammutamiseks laekus SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) Pärnumaalt viis taotlust kogusummas 47 509 eurot.

Kaks esitatud taotlustest olid põllumajandus- ja kolm tööstusehitise likvideerimiseks.

Omavalitsusest küsisid toetust Are ja Vändra vald ning Pärnu linn. Kilingi-Nõmmelt aga OÜ Tsikaad Konsultatsioonid ning Pärnust korteriühistu Tähe 5.

Are abivallavanem Siret Tammekänd ütles, et vald plaanib toetuse abil lammutada kasutult seisva ühislauda.

“Ühislaut asub Niidu küla keskuses, Are-Suigu maantee vahetus läheduses. Lagunenud laudahoone kinnistu külgneb idast looduskaitse all oleva Are mõisapargiga, mille vald KIKi abil 2011. aastal täielikult korrastas. Seetõttu riivab lagunev ja varisemisohtlik laut pargis käijate vaatevälja ning on korrastatud maastikupilti risustav,” rääkis Tammekänd.

Peale selle asub lagunenud laudakompleksist umbkaudu 100 meetri kaugusel OÜ Are Vee puurkaev-pumpla, mis varustab olme- ja joogiveega Niidu küla elamuid, ning 150 meetri kaugusel endine Are karjäär, kus kohalikud elanikud ujumas käivad.

Vana lauda lammutamiseks ja ehitusprahi äraviimiseks kulub valla hinnangul 5778 eurot. KIKilt taotletakse toetuseks 3944 eurot.

Vändra valla kommunaalasutuse juhataja Taivo Himmaste sõnutsi soovib Vändra vald likvideerida Pärnjõe küla vana kauplussöökla laohoone, mis aastaid on kasutuseta seisnud ja varisemisohtlik. Lammutus- ja koristustöödeks kulub 29 562 eurot.

Pärnu linn tahab lahti saada Raeküla lasteaia kunagisest katlamajast, mis samuti seisnud aastaid tühjana. Et ehitis paikneb lasteaia territooriumil, on hoone lastele ohtlik.

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo teatel taotleb linn KIKilt 6420 eurot, mis kataks 90 protsenti katlamaja lammutusprojekti maksumusest.

Eestis kokku esitati KIKile esimeses voorus 51 taotlust kogusummas 1 621 788 eurot.

“Me ei oodanud, et kohe esimeses voorus nii suur huvi pakutud võimaluse vastu on, aga omavalitsused tulid väga kiiresti meie mõttega kaasa,” märkis keskkonnaminister Keit Pentus.

Ministri väitel selguvad toetuse saajad pärast hindamisvooru, sest toetust küsiti ka hoonetele, mille puhul ei ole tegemist tingimustes nõutud endiste põllumajandus-, sõjaväe- või tööstushoonetega.

Lõpliku otsuse esimesel taotlusvoorul osalenud projektide rahastamise kohta teeb KIKi nõukogu juunis.

2012. aastal toimub veel kaks taotlusvooru, mille tähtajad kinnitab KIKi nõukogu.