:format(webp)/nginx/o/2017/07/10/6879515t1h0d8a.jpg)
/nginx/o/2012/04/19/1063612t1h3576.jpg)
Alaliselt Pärnumaal Toris tegutsev Eesti hobusekasvatajate selts (EHS), kuhu kuuluvad hobusekasvatajad Eestist ja välismaaltki, alustab oma kahekümnenda, juubeliaasta tähistamist üldkoosoleku ja osalemisega täna Tartus algaval maamessil.
Hobusekasvatajate selts tutvustab maamessil tori hobust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seltsi arendustöö juhataja Urve Loit ütles, et EHSi osalemine maamessil Tartus ühel Baltimaade tunnustatuimal põllumajandusnäitusel on hea võimalus seltsi tegevuse tutvustamiseks nii maa- kui linnarahvale.
„Samuti saame meile olulisi kohalikke hobusetõuge, eesti, tori ja eesti raskeveo hobuseid tutvustades ja esitledes väärtustada eeskätt nende kasvatajaid,“ ütles Loit.
Arendustöö juhataja avaldas lootust, et kolm hobust, keda EHS oma messiboksis eksponeerib, saavad kindlasti tõmbenumbriks. „Pärnumaal Ares sündinud tori hobuse täkk Alder, kelle aretaja ja omanik on Andres Kallaste, on pilkupüüdev hobune. Teine, Läänemaal Ranna rantšos elav eesti raskeveo tõugu täkk Ekstron 2179 ER, kelle aretaja on Andres Supp ja omanik OÜ Horse, annab aga pildi sellest, millised võimsad kaeramootorid olid meil kunagi põldudel. Eesti tõugu hobune Rannik, kelle aretaja on Loore Avik, näitab, milline on meie oma maakultuurile tähtis hobusetõug.“
Eesti hobuse olulisust maakultuurile nimetas ka Ingrid Randlaht Eesti hobuse kaitse ühingust.
„Eesti hobune on ainus meie päris oma põline hobusetõug, kes elanud siin maal niisama kaua kui me isegi ning etendanud seejuures meie maa ja rahva kujunemise loos olulist rolli,“ ütles Randlaht. "Vahepeal väljasuremisohus hobusetõug on tänu talle osaks saanud ohustatud tõu tähelepanule jõudsalt kosunud: teda kasutakse pärandkoosluste hooldamisel, taluhobuse, turismihobuse, lasteratsu ja spordihobusena," lisas ta.