Intervjuu ⟩ Taristuminister Vladimir Svet: Eesti vajab teede ehituseks ja korrashoiuks pikaajalist lahendust

Rail Balticu kirjadega neoonkollast jopet kandev taristuminister Vladimir Svet käis möödunud reedel Pärnus autosilla ehitust kaemas ja külastas ka hingevaakuvat lennujaama. Foto: Urmas Luik

Pärnut väisanud taristuminister Vladimir Svet leiab, et Eesti teede ehitamiseks ja hooldamiseks on tarvis pikaajalist plaani ja selle rahastuseks ühiskondlikku kokkulepet. Ministri arvates pole praegune heitlik teede rahastamine jätkusuutlik ja halbade teeolude kaotab elu liiga palju inimesi.

Rail Balticu (RB) kiirraudtee suhtes on minister optimistlik ja loodab, et see valmib aastaks 2030, nagu plaan ette näeb. Tallinna–Pärnu rong võib aga sõitma hakata juba aasta varem. Pärnu lennujaama tulevik paraku nii roosiline ei paista ja taristuministergi ei osanud selle tööshoidmise õigustamiseks head lahendust pakkuda. Siiski ei soovitanud ta kohalikku lennujaama sulgeda.

Äsja tutvusite Pärnu uue silla ehitusega. Jäite olukorraga rahule?

Kõige olulisem on, et sillaehitus püsib graafikus. See sild on üldse harukordne projekt, mida riik väga suurelt toetab, ja  linnavalitsus on teinud väga head korraldustööd. Mulle on oluline ka hanke tüüp, mis valiti. See ei ole tavaline lihthange, millega ehitaja valitakse välja madalama hinna järgi, vaid kasutati võistleva dialoogi meetodit, kus tellijal ehk linnavalitsusel ja pakkujatel oli võimalus koostöös ja konkurentsis leida kõige soodsam ja parem pakkumine. Soodsam just ressursi- ja ajakasutuse poolest.

See on mõneti teed rajav projekt Eesti omavalitsustele ja transpordiametile, mis loodetavasti hakkavad Pärnust eeskuju võtma. Et on võimalik kohe selline mahukas ja keeruline objekt valmis ehitada. Meil on päris palju taristuobjekte, mida samamoodi annab ära teha.

Kuid läheme mitu korda suurema taristuobjekti juurde, mis Pärnut tugevasti puudutab: millal Rail Baltic valmis saab? Või lükkate selle valmimise tähtaega taas edasi?

Siiski mitte. Küsimus, mis viimastel päevadel on esile kerkinud, on see, et leiti üles üks graafik, kus oli kirjas, et ehitus valmib küll aastal 2030, kuid siis hakkab selle raudtee dünaamiline testimine ja sertifitseerimine, mis võib võtta veel omajagu aega.

Taristuministrina töötan selle nimel, et raudtee oleks 2030. aastal valmis. Teadvustan endale, et mina sel ajal enam taristuminister ei ole. Kuid saan teha seda, mis praegu on minu võimuses. Tuleb püsida hangetega graafikus, leida rahastus. Leidsime järgmiseks aastaks rahastuse Elroni ja RB tulevase depoo tarvis, kuid nüüd ootavad ees juba järgmised ülesanded. Et mis saab 2026. ja 2027. aastal. Järgmisel aastal peame otsustama, milline tuleb RB haldamise mudel. Samuti on vaja hakata ronge soetama. Tööd jagub.

Kui see protsess läheb sellises tempos nagu seni ja kõik pooled on niisama pühendunud nagu praegu, kui on olemas valitsuse toetus, siis mina usun, et 2030 võib see raudtee valmis saada.