Päästeamet: Valmis tuleb olla ka vähe tõenäoliseks

Eesti ühendab end koos Läti ja Leeduga Venemaa elektrivõrgust lahti 8. veebruaril. Mandri-Euroopa sagedusalaga liitume 9. veebruaril. Foto: Urmas Luik

Jõustruktuurid teevad Eesti elektrisüsteemide Venemaast lahtiühendamise eel samme kõrgendatud kaitsevalmiduseks. Inimestel pole aga põhjust ärevust tunda või paanitseda, kuid valmis tuleb igaks juhuks olla.

Eesti, Läti ja Leedu ühendavad 9. veebruaril oma elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga. Kliimaministeerium kinnitab, et Eesti on sünkroniseerimiseks põhjalikult valmistunud ja väga suure tõenäosusega ei pane Eesti elanikud sagedusala vahetumist tähelegi.

Küll tasub arvestada, et ümberlülitumise ajal on Eesti elektrivarustus siiski tavapärasest haavatavam ja tehnilised tõrked pole kunagi lõpuni välistatud. Kliimaministeerium soovitab inimestel üle vaadata oma koduse kriisivaru ja riskiplaanid, et olla valmis lühiajalisteks voolukatkestusteks.

Ei saa välistada, et Venemaa kasutab seda perioodi Eesti inimeste hirmutamiseks ja segaduse külvamiseks, näiteks levitades valeinfot või kahjustades meie elektritaristut. Seetõttu pöörab riik praegu tavalisest suuremat tähelepanu tähtsate taristuobjektide kaitsele.

Kõik stsenaariumid on läbi mängitud ja nende lahendamiseks on olemas selge tegevusplaan.

​Maris Moorits, Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Ohuhinnangud näitavad Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Maris Mooritsa sõnade kohaselt väga väikest tõenäosust, et selle protsessi käigus mingi tõrge tekib. “Valmis tuleb aga olla ka vähe tõenäoliseks olukorraks, kus sagedusala vahetus ei kulge viperusteta: olgu põhjus vaenuliku idanaabri tegevus, ootamatud ilmaolud või tehnilised rikked,” märkis kommunikatsioonijuht, pidades silmas nii lühiajalisi katkestusi kui keerukamaid olukordi, kus elektrisüsteem tuleb kas osaliselt või täielikult taaskäivitada. “Kõik stsenaariumid on läbi mängitud ja nende lahendamiseks on olemas selge tegevusplaan.”

Päästeamet soovitab mõelda igal inimesel läbi, mida tähendab talle see, kui kodus pole elektrit, vett ja/või kütet. “Tuleme iga kriisiga paremini toime, kui oleme valmistunud kodus ise hakkama saama vähemalt nädal aega,” lausus Moorits.

Mida saab iga inimene ära teha, et olla elektrikatkestuseks valmis?

Kodune varu

Hoidke kodus toiduvaru, mida saate kasutada olukorras, kui sööki kuumutada ei saa. Abiks on grill, matkapliit või priimus, mille abil toitu valmistada. Sealjuures järgige kõiki tuleohutusnõudeid! 

Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida te iga päev tarbite ja saate ringluses hoida. Ärge unustage varuda toitu lemmikloomadele!

Osa sööke võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Sobivad ka kohe tarbitavad toidud, näiteks konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, müslibatoonid.

Pidage meeles, et elavat tuld ei tohi kunagi järelevalveta jätta ja põlemisel tekivad mürgised gaasid. Matkapliiti, priimust ja väligrilli kasutage ainult õues!

Veenduge, et kodus oleks taskulamp või muu alternatiivne valgusallikas (näiteks küünlad või gaasilamp). Patareivaru võiks samuti kodus olemas olla.​

Veevaru ja kanalisatsioon

Varuge koju joogivett, kui teie veevarustus sõltub elektrist või te pole kindlad, kuidas see täpselt töötab. Kui sõltute ühisveevärgist, uurige kohalikult omavalitsuselt või vee-ettevõttelt, kas ja kuidas on teie piirkonnas tagatud veevarustus elektrikatkestuse korral.

Joogivett varuge kolm liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks. Mõelge läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada. 

Muust looduslikust veekogust võetud vett, sealhulgas lumevett, keetke suurel kuumusel kümme minutit või kasutage veepuhastusvahendeid (filtrid, tabletid).

Jälgige kohaliku omavalitsuse teadaandeid elanike joogiveega varustamise kohta.

Samuti ei tööta elektrikatkestuse korral kanalisatsioon. Alternatiivina saab kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või näiteks kuivkäimlaid.

Küte ja soojus

Kui teie kodu soojavarustus sõltub elektrist, mõelge läbi alternatiivid.

Kui teil on ahi, kamin või puupliit, jälgige, et küttekolded oleks hooldatud, ja kütke mõistlikult.

Kui sellised võimalused puuduvad, kasutage sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi. Sulgege uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihendage kohad, kust soojus võib toast väljuda.

Alternatiivsete kütteseadmete (näiteks gaasiradiaator või -soojendi) puhul järgige kasutusjuhiseid ja tuleohutusreegleid.

Generaatori olemasolu korral kontrollige selle töötavust ja kütte piisavust.

Kui kodus hakkab külm, minge lähedaste juurde või pöörduge kohaliku omavalitsuse poole.

Side ja sularaha

Kui elektrikatkestus kestab pikka aega, võivad töötamast lakata rahaautomaadid ja kauplused.

Hoidke rahakotis pisut raha, millega saate tasuda ka siis, kui kaardimaksed ei toimi.

Igaühel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest. Ka hoiupõrsast võite leida vajaliku summa pisiostudeks.

Hoidke oma akupangad laetuna! Nende abil saate laadida telefoni või lampi, raadiot. Kasutage akupanka säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral, nii pikendate nende tööaega. 

Kui side ja elekter puuduvad, hoidke end olukorraga kursis patareitoitel või näiteks dünamoga raadio abil. Alternatiivina saab kasutada autoraadiot (hoidke auto kütusepaak alati vähemalt pooltäis). Pidage meeles, et riik jagab infot ERRi kanalites ja Vikerraadios.

Selgitage välja, kus asub teie kodukandi kerksuskeskus, kust kriisiajal saate infot, nõu ja abi.

​Allikas: päästeamet