/nginx/o/2025/03/18/16720569t1h683e.jpg)
Euroopa Komisjon avaldas täna esialgsed andmed mulluste liiklussurmade kohta. Eesti näitajad on võrreldes aasta varasemaga halvenenud ning eelmisel aastal hukkus Eesti teedel miljoni elaniku kohta 50 inimest. See on seitsme võrra rohkem kui 2023. aastal.
Euroopa Liidu keskmine oli 44 hukkunut miljoni elaniku kohta ning kõige paremad olid näitajad Rootsis ja Taanis: vastavalt 20 ja 24 surmajuhtumit. Kõige rohkem hukub inimesi liikluses Rumeenias ja Bulgaarias, vastavalt 77 ja 74 ühe miljoni elaniku kohta. Kuid erinevalt Eestist on mõlemas riigis tehtud liiklussurmade vähendamisel märkimisväärseid edusamme.
Eelmisel aastal hukkus ELis liiklusõnnetustes kokku ligikaudu 19 800 inimest, mis on kolm protsenti ehk 600 vähem kui sellest eelneval aastal. Siiski paraneb üldine olukord liiga aeglaselt ning enamik liikmesriike ei saavuta ELi eesmärki vähendada 2030. aastaks liiklussurmade arvu poole võrra.
2023. aasta märtsis esitas komisjon liiklusohutuse parandamiseks ettepanekud, mis hõlmavad ajakohastatud juhiloanõudeid ja piiriüleseid täitemenetlusi, ning võtab peagi vastu uued tehnoülevaatust käsitlevad õigusaktid, et vähendada ohtlike sõidukite arvu ELi teedel.
Mõnes riigis tehakse märkimisväärseid edusamme, samal ajal kui teistes on hukkunute arvu vähendamisega suuri raskusi. Viimase viie aasta jooksul on teedel hukkunute arv Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias kahanenud vaid tagasihoidlikult, samal ajal kui Iirimaal ja Eestis on toimunud kasv, kuigi aastane kõikumine väiksemates riikides kipub olema märgatavam. Seevastu Bulgaaria, Taani, Leedu, Poola ja Sloveenia liiguvad jõudsalt eesmärgiks seatud 50protendise vähendamise poole.
Maapiirkondade teed kujutavad endast jätkuvalt suurimat ohtu ning nendel teedel toimub 52 protsenti surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest. Enamiku surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest (77 protsenti) põhjustavad mehed, samal ajal kui vanemad täiskasvanud (üle 65aastased) ja noored (18–24aastased) on liikluses eriti haavatavad. Liiklusõnnetustes hukkunute osa on suurim autokasutajate seas, neile järgnevad mootorratturid (20 protsenti), jalakäijad (18 protsenti) ja jalgratturid (kümme protsenti). Kaitsetumad liiklejad, sealhulgas jalakäijad, jalg- ja mootorratturid, moodustavad peaaegu 70 protsenti liiklussurmadest linnades, rõhutades tungivat vajadust tugevamate ohutusmeetmete järele.
2018. aastal seadis EL endale eesmärgiks vähendada 2030. aastaks liiklussurmade arvu ja raskeid vigastusi poole võrra.
Mullu hukkus Eestis liikluses 69 inimest ja viga sai üle 2100. Pärnumaal kaotas läinud aastal liiklusõnnetustes elu viis inimest ja vigastada sai 143.
