Liikluskomisjon soovib loobuda suvisest piirkiiruse tõstmisest

Piirkiirus - 110 kilomeetrit tunnis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Olukorra halvenemise tõttu Eesti liikluses tegi kolmapäeval kogunenud liikluskomisjon ettepaneku rakendada kohe kolme meedet: suurendada politseipatrullide arvu, jagada jalakäijatele ja jalgratturitele täiendavalt helkureid ja helkurveste ning mitte tõsta kaherajalistel teedel suveperioodiks piirkiirust 100 km/h.

„Paraku oleme jõudnud olukorda, kus maanteesurmade ja raskete liiklusõnnetuste arv kasvab teist aastat järjest drastiliselt ja see nõuab kiireid meetmeid,“ ütles liikluskomisjoni juhatanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ministeeriumi pressiesindaja teatel. Tema sõnul on suure sõidukiiruse probleem väga terav ja üks peamisi liiklusõnnetuste põhjustajaid.

„Oleme loonud illusiooni, et saame suviti sõita kiiremini ühest punktist teise, samas see ajavõit on tühine, võrreldes kasvava ohuga,“ rääkis Parts. Piirkiiruse vaheldumine toob kaasa hulgaliselt kiirendusi ja pidurdusi ning enam ohtlikke möödasõite.

Liikluskomisjon otsustas toetada maanteeameti ettepanekut liiklusohutuse tagamiseks mitte tõsta kaherajalistel teedel suveperioodiks kiirust 100 km/h. Selliseid teelõike oli eelmisel aastal 652 kilomeetrit, mis moodustab neli protsenti riigimaanteede kogupikkusest.

Kiirus on liikluskomisjoni hinnangul probleemiks, sest ligikaudu kaks kolmandikku rasketest liiklusõnnetustes on seotud kiirusega. Liiklusloenduspunktide andmetel ületavad tegelikud kiirused lubatud 90 km/h väga sageli ja seda pea kõikides mõõtepunktides. Kiiruse tõstmisest loobumine muudab liikluse rahulikumaks ja sujuvamaks, kiirused on ühtlasemad ja väheneb ühe ohtlikuma manöövri, möödasõitude hulk.

Komisjon kiitis heaks politsei- ja piirivalveameti kava tuua tänavale rohkem liikluspolitseinikke ning pimeda või halva nähtavuse ajal jalakäijatele ja jalgratturitele helkurite jagamise. „Jalakäijatega toimuvate õnnetuste arv on kasvamas. Üks põhjustest on halvast nähtavusest tingitud autode otsasõidud tee ääres liikuvatele või teed ületavatele inimestele. Jalakäijaid kaitseb vaid enda paremini nähtavaks tegemine ja lihtsaim viis selleks on helkuri kandmine,“ ütles politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitse alal Tarmo Miilits. „Helkurite jagamine toimuks käsikäes järelevalvega,“ lisas ta.

Järelevalve taseme tõstmiseks on politseil kavas soetada 20 uut efektiivsemat kiirusmõõteseadet, kümme tõenduslikku alkomeetrit ja 40 000 huulikut ning 16 sõiduki sundpeatamise vahendit. Komisjon toonitas, et politsei, tegeldes pimedas helkurita liikuva jalakäijaga, ei laseks tal teed jätkata helkurita, vaid annaks talle helkuri, mis võimaldab inimesel ohutult koju jõuda.

Ka jalgratturi märgatavuse parandamiseks jagatakse neile sel aastal 5000 helkurvesti.

Ühtlasi arutas liikluskomisjon muude meetmete rakendamise võimalikkust, sealhulgas 80kilomeetrise talvise tunnikiiruse kehtestamist kõrvalteedel, valgusfooride vilkuva rohelise tule kaotamist, liiklusjärelevalves kaamerate laialdasemat kasutamist ja mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõttu.

Arutleti joobes juhtimise ja alkoholimüügi teemadel, sealhulgas sõidukites ja kohtades, kus on võimalik alkoholi tarvitada, alkomeetri kohustuse kehtestamist. „Meil on värskelt meeles kevade algul Aegviidus toimunud õnnetus, mis lõppes ühele noorele traagiliselt. See õnnetus võinuks jääda olemata, kui noorte seltskonnal puudunuks võimalus lähimasse tanklasse lisaalkoholi ostma minna,“ tõi Miilits näite. „Alkohol ei ole esmatarbekaup, mis peab olema kiiresti ja kerge vaevaga kättesaadav.“

Komisjon kuulas ülevaadet joobes juhtide karistuspraktikast, Haapsalu linna tegevustest liiklusohutuse tagamisel linnas ja selle lähiümbruses ning suurematest teetöödest sel aastal.

Liikluskomisjon tõi välja, et suur probleem on teede puudulik märgistus linnades, kus tihtipeale on eraldusjoonte ja ülekäiguradade märgistus puudulik või üldse olemata. Korralikult märgistatud „sebrad“ annavad suurema kindluse liiklemiseks nii jalakäijatele kui autojuhtidele.

Eelmisel aastal hukkus liikluses 101 inimest, 2010. aastal oli hukkunuid 79. Sel aastal on olukord halvenenud ja tänase päeva seisuga on liikluses elu jätnud 35 inimest - see on kümne võrra rohkem kui eelmisel aastal.

2008. aastal moodustatud liikluskomisjoni juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning selle ülesanded on liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutuse küsimustes ja liiklusohutusalaste ettepanekute tegemine valitsusele. Komisjoni koosseisu kuuluvad justiits-, haridus-, rahandus-, sise- ja majandusminister, maanteeameti peadirektor, politsei peadirektor ning omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Samuti kaasatakse kord kvartalis koguneva komisjoni töösse vastava ala asjatundjaid ja väliseksperte.