:format(webp)/nginx/o/2025/03/27/16741251t1h51fb.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/31/16747131t1hdbd3.jpg)
Eile hommikul jõudis uudistemajade e-postkastidesse teade, et pikaaegne Rail Balticu kiirraudtee ehitus jääb rahanappusel seisma. Mitu aastat veeretatud projekt, mille käigus on valminud esimesed rajatisedki, pidi ühendama Baltimaad moodsa ja kiire raudtee abil muu Euroopaga. Praeguseks on selge, et rahastuse puhul on tõkked ületamatud.
Peaminister Kristen Michal kinnitas kriisiolukorda, öeldes: "Oleme teinud kõik endast oleneva, et projektile raha leida, kuid Euroopa Liidu eelarveprotsess osutus ettearvamatuks ja Eesti riigieelarves on praegu muud prioriteedid. On kurb tõdeda, et Rail Baltic jääbki unistuseks."
Vastne taristuminister Kuldar Leis väljendas eile hommikul erakorraliselt riigikogus sõna võttes samuti kahetsust. "Olen isiklikult pettunud, et selline regionaalselt oluline projekt on nüüd hädas. Püüame leida alternatiivseid lahendusi ja loodame, et projekt tulevikus taas jalad alla võtab, kuid praegu tuleb tunnistada, et olukord on keeruline," tõdes ta.
/nginx/o/2025/03/31/16747133t1h67db.jpg)
Projekti Eesti eestvedaja Anvar Salomets on löödud, sest suur osa ettevalmistustöid on tehtud ja osa maadki välja ostetud. Ometi näeb ta olukorras positiivsetki. "Praegune seisak annab meile võimaluse projekt uuesti läbi mõelda ja vajadusel korrigeerida, et see veel paremini vastaks meie majanduslikele, keskkondlikele ja sotsiaalsetele vajadustele," teatas ta.
Eile pärastlõunal kogunesid ministrid Stenbocki majja asja arutama. Vahetult enne lehe trükkiminekut teatati valminud alternatiivsest plaanist. “Rail Balticu raudtee rajamisele järgnenud finantseerimismured on viinud loova lahenduseni: Baltikumi ühendav moodne matkarada Trail Baltic, mis pakub uue hingamise piirkonna transpordi ja turismi arengusse. Uus projekt tõotab ühendada inimesed ja looduse säästlikel ning tervislikel viisidel,” sõnas peaminister Michal pärast paaritunnist arutelu antud lühikesel pressikonverentsil.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt suhtub leitud lahendusse entusiastlikult, kinnitades: "Trail Baltic on suur samm meie kliimaeesmärkide saavutamisel. Rada soodustab jalgsiliikumist ja vähendab fossiilkütustel põhineva transpordi vajadust. Pealegi on see projekt märksa odavam ja keskkonnasõbralikum alternatiiv traditsioonilisele raudteele."
Uue matkatee rajamine võtab vaid kröömikese Rail Balticuks arvestatud summast. Kogu projekt läheb maksma ligikaudu 100 miljonit eurot, mis hõlmab raja planeerimist, mahamärkimist ja taristu, sealhulgas pinkide ja joogiveekaevude paigaldamist kohalikke peatuspunktidesse.
/nginx/o/2025/03/31/16747132t1h6c23.png)
Sotsiaalminister Karmen Joller märkis, et Trail Baltic pakub erakordseid tervisedenduse väljavaateid. "Matkarada julgustab inimesi liikuma ja pakub suurepäraseid võimalusi võtta omaks tervislik eluviis. Jalutamine ja matkamine aitavad vähendada stressi, parandada südame-veresoonkonna tervist ja tõsta üldist heaolu."
Trail Baltic hõlmab plaani rajada üle 700 kilomeetri pikkune matkarada, mis kulgeks mööda Baltikumi kõige kaunimates looduspaikades, ühendades Eesti, Läti ja Leedu. Matkarajal liikumine peaks olema taskukohane kõigile: ööbida saab kohalikes külades või loodava matkamajade võrgustiku majutuskohtades.
Kiiremad matkamehed suudavad raja läbida umbes kolme nädalaga, samal ajal kui mugavamalt liikujad saavad nautida iga peatust ja kohalikke vaatamisväärsusi, kujundades oma teekonnast pikema seikluse.
“Trail Baltic esindab uut tüüpi turismiarendust, mis ühendab eetiliselt jätkusuutliku praktika ja tõstab Baltikumi turismi atraktiivsust. See on samm edasi kliimateadlikkuse ja rahvatervise parandamise suunas, kusjuures projekti tõhus kulujuhtimine ja loov lähenemine loovaid uusi regionaalse koostöö võimalusi,” võttis peaminister Michal kokku uue plaani laiema mõju.
