Pärnu linna purskkaeve hooldava osaühingu Kinbass töömehed on asunud fontääne üle vaatama, et neisse järgmise nädala algul vesi sisse lasta.
Pärnu purskkaevud ärkavad talveunest
28. aprill 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilseks olid Kinbassi vesirajatiste asjatundjad Toomas ja Tõnu Saare jõudnud tööjärjega rannast kesklinna Lasteparki ja Rüütli platsile.
Seni näib, et veesilmadega pole talve jooksul midagi hullu juhtunud ja need on töökorras. Kõpitsemist mõni siiski vajab.
Näiteks on külm on löönud Lastepargi kaevu väliskatte küljest lahti paar kiviplaati. Sama mure oli siin mulluse tali järel, aga purskkaevu teisel küljel.
Kuidas on talvepuhkus läinud Eesti kõrgeima joaga fontäänil Vallikäärus, selgub lähipäevil.
Rüütli platsi, Koidula ja Lastepargi, rannasalongi, mudaravila ja Vallikääru veesilmad peaksid hakkama purskama hiljemalt 1. ning Rannapargi ja promenaadi omad 15. maist.
Enne kui vesi purskkaevudesse lastakse, fontäänidelt puukaasi pealt ära ei võeta. Tühjalt ja kaaneta ei saa neid hoida, sest kurikaelad tallavad düüsid puruks.
Tegelikult trambitakse düüsidel suvelgi. “Aga siis on vähemalt purskkaevudes külm vesi sees ega kannata kaua pladistada,” teadis Toomas Saare.
Linn hoiab purskkaeve töös 30. septembrini. Siis pestakse vesirajatised puhtaks, demonteeritakse valgustid, pihustid, pumbad, torustikud ja pannakse puitkaane alla.
Pärnu eelarves on purskkaevude hoolduseks sel aastal ette nähtud 27 391 eurot.
Purskkaev pole ujumiseks
Enne kui veejoad voolama pannakse, on paslik linnarahvale meelde tuletada, et kaevuvette lisatud kemikaalide tõttu, mis hoiavad ära vetikate tekke ja düüside ummistumise, oleks tark purskkaevus kümblemisest hoiduda. On ju peale kemikaalide ohuks inimeste edasi kantud bakterid. Üheski linna purskkaevus pole sellist seadet, mis hävitaks baktereid nii, nagu tehakse ujulabasseinides.
“Mõelge näiteks, kui palju inimesi suvel promenaadil valgustuledega purskkaevus lodistab,” sõnas Toomas Saare. “Selles purskkaevus ringlev veemaht on nii suure rahvahulga kohta väga väike. Sealt käib kuumal ajal üle rohkem inimesi kui veekeskusest.”
Saared on sõna otseses mõttes omal nahal tundud purskkaevuvee mõjusid ega mõista seetõttu, miks vanemad mõtlemata lapsi purskkaevu lustima lubavad.
Peale vees peituvate ohtude pole promenaadi valgustuledega purskkaev juba puhtehituslikult õige koht liivaste jalgade loputamiseks. Kuna rannalised on sinna algusest peale liiva kandnud, tuli Kinbassil kaevule eraldi liivakoguja juurde teha, et liiv veesilma päris ära ei ummistaks.
Veel hullem on lugu Rannapargi veerenni fontääniga, kus sulistajate jalgadelt vette sattunud liiv, muld ja kivikesed seadme umbe ja vetikatesse ajavad.
Puhtam pole vesi Lastepargi ja Rüütli platsi veesilmadeski, kus kodutud taarat pesevad ja turistid koeri ujutavad.
Peale selle loobitakse purskkaevudesse münte. Hooldemeestele aga vette visatud metallraha ette ei jää. “Kodutud teavad, mis kell me hommikul tuleme, ja korjavad enne meid raha ära,” naeravad Saared. “Ilmselt teenivad rohkem kui meie.”
Iga päev kontrollitakse
Kesklinna vesirajatiste alatine häda on vahuainet vette sokutavad kotermannid. Rüütli ja Lastepargi omadesse “satub” vahutavat pesuainet suviti kuus–seitse korda.
Säärane nurjatus viib linnakassast rohkem raha, kui tavahooldusele muidu kuluks. Tuleb ju kogu purskkaev veest tühjaks lasta, pump puhastada ja uus vesi sisse lasta.
Tööd jagubki hooldemeestel rohkem päevadel, kui taevas lõõskab päike ja termomeetripügalad kõrgele ronivad: siis otsitakse veesilmadest kuuma vastu jahutust, loobitakse sinna prügi ja tehakse rohkem koerust kui jaheda ja sajuse ilmaga.
Kui suvehooaeg on seniidis, tuleb fontääne iga päev kontrollida.
Kümnest purskkaevust on keerulisim hooldada Vallikääru oma, mis palavaga kõige hullemini käest läheb. Asub ju veevärk loomulikus elukeskkonnas, mis tähendab, et kemikaale süsteemi ummistusevabana hoidmiseks siia lisada ei saa.
“Kui Vallikääru rekonstrueeriti, siis purskkaevu veidi puhastati või oli sellal vees vähem kasvusid – ta töötas veidi aega paremini. Sama suve lõpus aga tikkus ikka kinni jääma,” meenutasid Saared.
Häda on ka vallikraavi vette paigaldatud fontäänituledega, mille paadimehed puruks sõidavad.
Lohutuseks olgu teadmine, et aastaid tagasi polnud ühelgi Pärnu purskkaevul puhastussüsteemi ja linnapilti kaunistama pidanud veesilmad muutusid kiiresti ebaesteetilisteks roheka veega sopaaukudeks.