Linnaliini bussis luud katki kukkunud memm nõuab valuraha

Liinibuss. Foto on illustreeriv. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Vaevaliselt kahele kepile toetudes liikuv pealt 70aastane Lehte Tomson kinnitab, et enne saatuslikku päeva, kui ta bussis kukkudes parema jala reie kolmest kohast puruks murdis, polnud ta tervisel häda midagi ja ta sai omadega kenasti hakkama.

Nüüd sõltub Tomson kaasinimestest. “Ma ei saa mitte midagi teha: teised toovad mulle vett ja puid,” lõi pealt neli kuud tagasi toimunud õnnetus ta elukorralduse põhjalikult sassi. Kui juhtunut saab üldse õnnetuseks nimetada.

Õnn, et käeluu terveks jäi

Pärnust Sinti sõitnud Tomsoni selgitusel tõusnud ta pärast seda, kui liinibuss number 40 Sindis Kalmistu peatuses seisma jäi, istmelt püsti, et väljuda. “Aga siis tekkis teine pidurdus või järeltõuge,” meenutas Tomson. “See oli nii tugev, et lausa pühkis mu pikali, vastu metallistmete jalgu.”

Seda, et tal jalaluu murdunud, Tomson vahetult pärast kukkumist ei teadnud. Ei saanudki teada. Aga sellest, et midagi väga pahasti on, andis märku terav valu, mis ei lasknud tal bussipõrandalt tõusta. “Ütlesin, et jumala pärast, mul on nii valus, ärge mind puutuge!” tõrjus ta appi tõtanud mehe.

Nii vedeleski oimetu ja valudes vaevlev naine bussi talviselt määrdunud põrandal lõpp-peatuseni, kus oodati kiirabi tulekut. “Visati nagu prügihunnik bussist välja kiirabi kätte,” nentis Tomson, et ei bussijuht ega liinioperaator ilmutanud siis ega hiljem tema tervisliku seisundi vastu huvi.

Küll tehti seda Pärnu haiglas, kus Tomsonil tuvastati parema jala reieluu kolm murdu. Samuti oli eakas naine kokkupõrkes tooli raudjalgadega saanud peapõrutuse. Peale selle muljumised ja marrastused. “Parem külg oli üleni sinine – see oli õnn, et käeluu terveks jäi,” sõnas Tomson.

Valu maksab 1000 eurot

Mõni nädal hiljem, jaanuaris, olles veidi toibunud, saatis Tomson 40. liini opereerivale AS MTG-le avalduse, milles nõudis endale tekitatud kehavigastuste eest 1000 eurot kahjutasu.

Ent miks just 1000, mitte 100 või 5000? Tomson ei oskagi seda päris täpselt selgitada. “100 eurot ei ole mingisugune raha ju,” leidis ta. Pealegi on Tomsonil olnud kulutusi. Näiteks on ta pidanud endale ostma käimisraami, kepi ja medikamente.

Tomsoni arvates on 1000 eurot selline ilus ümmargune number, mille põhjalt võiks alustada bussiettevõttega läbirääkimisi. Tema pettumuseks lükkas MTG valurahanõude tagasi, ilma et oleks mingitki kompromissettepanekut teinud. “Vastus oli selline, et olen ise süüdi, miks ma kinni ei hoidnud ja miks teised keegi ei kukkunud,” vahendas Tomson MTG vastulauset, mis tema hinnangul ei olnud just loogiliste killast “Kuidas oleksin ma saanud väljuda, kui kogu aeg oleksin kinni hoidnud?”

Juurdlus toimetatud

Sellele mürgiselt loogilisele küsimusele ei anna vastust ka MTG Pärnu osakonna juhataja Kalvi Murro.

Küll märkis Murro, et Tomsoni kukkumise suhtes on tehtud juurdlus, mille tulemusena ilmnes, et tema kirjeldus juhtunust erineb tunduvalt kaassõitjate ja bussijuhi selgitustest.

Samuti olevat Tomsonile korduvalt, nii suuliselt kui kirjalikult, selgitatud võimaliku kahjunõude esitamise seaduslikku korda. Nimelt on MTG bussidel kohustuslik liikluskindlustus (QBEs) ja peale selle sõlmitud tegevuse vastutuskindlustuse poliis (Seesam Insurance ASis).

“Kuna liiklusõnnetust ei toimunud ja seetõttu liikluskahju rakendada ei saa, on reisijal võimalik pöörduda vastutuskindlustuse osas vastava kindlustusseltsi poole, mis otsustab, kas tegemist on õnnetuse või meie süülise tegevusega,” selgitas Murro veel kord Tomsoni väljavaateid kahjutasu taotleda.

“Nüüd on selgunud, et proua Tomson on omaalgatuslikku väljapressimisse kaasanud ajakirjanduse,” lisa Murro, kes “alternatiivseid” teid kahjutasu saamiseks õigeks ei pea.

Ent nagu Murro märkis, on Tomsonil võimalik peale eeltoodud variantide alati kohtu poole pöörduda. Tomsonilegi on see pähe turgatanud. “Oleks äärmiselt inetu lugu, kui peaksin kohtukulli kaudu oma nõudmist tõestama,” sõnas ta.

Ent kui vaja, on naine valmis seda tegema. “Ei saa nii, et üks vanamutike kukkus ja vaadaku nüüd ise, mis edasi teeb,” ütles Tomson. “Ega keegi peale kannatanu seda tunne ega tea, kui valus see on ja mismoodi.”