/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/07/22/406366t1h12ce.jpg)
Majandusminister Juhan Parts ütles riigikogus arupärimisele vastates, et olemasoleva Pärnu-suunalise raudteelõigu uuendamise osas saabub suurem selgus tuleval aastal.
Minister vastas riigikogu ees küsimustele Pärnu raudteeliinist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parts selgitas, et praegu on kaalumisel, kas Lelle–Pärnu raudteelõik lülitada järgneval Euroopa Liidu eelarveperioodil rahastatavate projektide hulka. Kui seda teha, saaks Pärnu-suunalise raudtee korrastada sarnaselt Türi–Viljandi lõiguga.
„Pärnusse viiva raudtee probleem on selles, et kui vaadata kaardile, siis paraku ei lähe see kunagi ehitatud raudtee sinna kõige lühemat trassi pidi. Trassi pikkus Tallinnast Pärnusse on 145 km ja on tõsi, et raudtee infrastruktuur Lelle ja Pärnu vahel on üsna kehvas seisukorras, arvestades ennekõike võimalikke lubatud kiirusi nimetatud trassil. Eesti riik on raudtee infrastruktuuri olukorra parendamiseks suunanud viimasel viiel aastal märkimisväärseid summasid ja oleme seadnud oma loogilise järjekorra raudtee infrastruktuuri korrastamiseks, viimaks kiirused vähemalt 120 kilomeetrini tunnis, mis on miinimumkiirus,“ seletas Parts. „Mis puudutab Lelle ja Pärnu lõiku, siis see on praegu meil kaalumiskoht, kas järgnevast Euroopa Liidu eelarveperioodist 2014–20 suunata raha ka selle oluliseks parendamiseks sarnaselt Türi-Viljandi lõiguga, et siis tagada reisirongiliikluse parem toimimine kuni Rail Balticu valmimiseni.“
Kui investeering Pärnu raudteelõiku teha põhjaliku kaalumiseta ja samal ajal areneks Rail Balticu projekt plaanipäraselt, tähendaks Pärnu vana lõigu uuendamine üleinvesteerimist, selgitas Parts.
Küsimus peaks selgeks saama järgmise aasta keskpaigaks, kui valmib koostamisel olev transpordi strateegia aastani 2020, väljavaatega 2030. aastani.
Rail Balticu kohta ütles Parts, et käimas on planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise protsess, mis peaks lõppema 2015. aastal. Projekti arendavad riigid püüavad kokku leppida ühisettevõtte loomist, mis hakkaks tegelema Rail Balticu projekti arendamise, investeerimise ja hilisema opereerimisega. Eesti sooviks selles osa selgust saada selle aasta lõpuks, aga kas see nii läheb, pole praegu ministri sõnul selge.
Kui Eestis on välja käidud mõtteid, et kaaluda võiks Rail Balticu rajamist läbi Viljandi või Tartu, siis Juhan Partsi sõnutsi arvestavad Läti esindajad trassiga läbi Pärnu ja Ikla. „Selles osas ma ei ole Läti ametlikelt esindajatelt mingisuguseid küsitavusi kuulnud,“ ütles Parts, lisades, et meie lõunanaabritel pole siseriiklikult selgeks vaieldud trassi kulgemist Lätis, kus ei olda rahul sellega, kuidas peaks trass läbima Riiat.
Ministri selgituste kohaselt on rahvusvahelisel tasandil saavutatud põhiliste partnerriikide – Läti ja Leedu – vahel koordinatsioon ja koostöö, mis on põhjalikum kui kunagi varem selle projekti ajaloos. Loodud on kolme Balti riiki ja Poolat ühendav Rail Balticu koordineerimisüksus, mille eesmärk on kõikide Rail Balticu raudtee ehitamisega seotud ettevalmistamistööde lühi- ja pikaajaline kooskõlastamine. Partsi sõnul on kõik partnerriigid väljendanud oma selget soovi ettevalmistöödega ühiselt edasi minna. Lõppkokkuvõttes on projekt seetõttu saanud rahvusvahelisel tasemel uue hingamise.
Parts kinnitas, et Rail Balticu rajamisel oleks kindlasti rongipeatus Pärnus.
Küsimusele, kas Pärnusse Liivi tee lõigule ei ole arvestatud ühegi raudteejaama asukohta, vastas minister, et Via Baltica ehitusega ei peagi raudteejaama asukohta kindlaks määrama ja seda tuleks teha raudteeprojekti käigus. „Ühe võimalusena on arutatud raudteejaama rajamist Papiniidu silla juurde,“ ütles Parts.