Kotkalipurand ihkab taas sinilipurannaks

Kolmapäeval esitas Pärnu taotluse, et keskrannas lehviks tänavugi kotkalipp. Foto: Urmas Luik

Sinilipp, rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedimärk, heisatakse 5. juunil, maailma keskkonnapäeval, viie maailmajao 3650 rannas ja jahisadamas. Paraku ei asu ükski neist Eestis.

Siinmail lehvis rahvusvahelise keskkonnakoolituse fondi FEE (Foundation for Environmental Education) koordineeritav supelranna või väikesadama keskkonnasõbralikku majandamist, selle turvalisust ja puhast vett näitav ökomärgis viimati 2007. aastal Pühajärve rannas. Pärnu kui sinilipuranna luigelaul kõlas 2005. aastal.

Nii esimesele kui teisele on sinilipust nüüdseks saanud ilus unistus, mis Pühajärvele ega Pärnule ei pruugi enam tõelisuseks saada, sest seni väikesadamate ja supelrandade siniliputaotlusi FEE-le vahendanud MTÜ Hoia Eesti Merd sattus 2008. aastal rahalistesse raskustesse ja otsustas vahele jätta nii nii sinilipu taotlusvooru kui kogu sinilipu hooaja.

„Meil ei olnud teist teed, sest vastasel korral oleks pidanud pankroti välja kuulutama,” ütles toona Hoia Eesti Merd vanematekogu liige Toivo Makk Saaremaa ajalehele Oma Saar.

Ehkki siis uskusid asjaosalised, et MTÜ jätkab pärast reorganiseerimist sinilipu programmiga 2009. aasta hooajal, valitseb selles vallas sügav vaikus.

Kodukootud kotkalipp

Küll pakkus Hoia Eesti Merd 2010. aastal välja kotkalipu ehk kodukootud märgi selle kohta, et lipuomanik suhtub hoolikalt merega seonduvasse loodusesse ja keskkonda.

Pärnuski äratas kotkalipp huvi ja nii tõmmati see 2010. aasta 5. juunil Pärnu jahtklubi merenduskeskuse ees masti. Pärnu keskranda hakkas kotkalipp ehtima aasta hiljem ehk mullu.

„Hoia Eesti Merd on leidnud sellise omaalgatusliku kotkalipu, mis on küll leebemate nõuetega ja lihtsam taotleda, aga samal ajal kehtivad nõuded, et rand olgu puhas, ohutu ja korras, veeproovid vastaku normidele ehk kõik elementaarsed nõuded peavad olema täidetud,” märkis Pärnu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Katri Sutt.

Kõige eeltooduga Pärnul vähemasti keskrannas probleeme pole, nii et kotkalipule pretendeerimine ei too kaasa lisatöid, vaid eeldab rutiinse rannahoolduse jätkumist.

Kui veel nädala alguses tõdes Sutt, et selleaastane kotkalipu taotlus on esitamata, siis kesknädalal läks vastav avaldus vabaühenduse Hoia Eesti Merd juhatusele teele ja on arvamine, et taotlus saab positiivse vastuse.

Liiati pole ranna kvaliteedi näitamiseks muid väljundeid. Täpsemalt: Eestis pole, sest ükski rand ega väikesadam ei saa siniliputaotlust esitada otse FEE-le, vaid selleks on tarvis vahendajat. Aastaid oli selles rollis MTÜ Hoia Eesti Merd.

„Selge see, et neid oleks ka Eestis, aga praegu lihtsalt pole seda võimalust,“ kostis Sutt tõdemuse peale, et Lätis saab sinilipurandu olema koguni kümme, kaks jahisadamat peale selle, ja Leedus on sinilippu väärt kolm randa.

„Sinilipp on väga atraktiivne, see meelitab turiste, toob linna raha, nii et omavalitsused on selle nimel nõus panustama, aga mida sa panustad, kui ei ole kusagile panustada,“ nentis Sutt.

Kas vastava võimaluse taasavanemine ja sinilipu taotlemine tooks Pärnule kaasa arvestatavaid rahalisi väljaminekuid, ei osanud Sutt öelda. Pigem oli ta seda meelt, et mitte, ehkki sinilipurannaks tunnistamine eeldab vastamist 27 kriteeriumile.

Oma hinnangus tugines linnaametnik tõsiasjale, et Baltimaade esimene sinilipp heisati Pärnu jahisadamas 1994 ja see lehvis seal aastaid, samuti oli Pärnu keskrand aastail 2001–2005 sinilipurand ega ole teada, et lipp oleks viinud sadama või linna kaukast põhjendamatut raha. Ikka vastupidi.

Sinilipu omaaegne koordinaator Eestis Juhan Anupõld on punkt haaval välja toonud sinilipust kasvanud kasu ja neid punkte on tosina jagu.

Lootust on

Mõningast optimismi tuleviku suhtes äratab teadmine, et kui Hoia Eesti Merd näikse olevat löönud sinilipule käega, siis püsti lipu taotlemise tee veel pole: mullu loodi SA Keskkonnakogu. Tallinna linnavalitsus tahtis selle küll Tallinna keskkonnaameti töö dubleerimise pärast sulgeda, ent asutus töötab edasi.

„Ta tehti põhimõtteliselt eesmärgiga luua võimalus järgmisel aastal siniliputaotluste esitamiseks,” märkis Sutt.

Loomulikult on Pärnugi siis oma taotlusega platsis. Kas see leiab rahuldamist, sõltub paljus tänavu veel võetavatest veeproovidest, sest muus suhtes on siinne keskrand 2005. aastaga võrreldes aina edenenud.