Tori hobusekasvanduses toimusid üleriigilised hobuste kombineeritud sõidu- ja veokatsed, mille korraldas Eesti hobusekasvatajate selts.
Toris vaadati üle Eesti ilusamad hobused
Tegu on iga-aastase varasuvise hobuste välimiku hindamisega, kus valitakse välja ilusamad ja töötahtelisemad loomad, et osa neist suunata aretusprogrammi.
Selleks sunnitakse hobuseid vedama raskusi, et näha nende veotahet, liikumise ilu ja vastupidavust. Osale neist korraldati jõudluskatse, kus tuli paigast liigutada juba märkimisväärseid raskusi.
Samal ajal oli hobuste aretajate ja kasvatajate ning hobusekasvatuse vastu huvi tundvate inimeste meel tänavuse ülevaatuse ajal murelik: päevakorda on tõusnud Tori hobutõu aretusliinide õigsus.
Vaieldakse, missugune peab olema Tori hobuse välimik. Kas see on muudetud aretuse teel liialt sportlikuks ja vana hea Tori hobune on minetanud tõuomase jõulise välimuse? Või on tegu ikkagi universaalse hobutõuga, mis sobib nii spordiks, vigursõiduks kui põllu- ja metsatööks?
Eesti hobusekasvatajate seltsi tõuaretustöö juhataja Andres Kallaste sõnade järgi on Eestis Tori hobuse ideaal kõigile näha.
“See on siingi nähtaval, meie kõigi ees: hele lakk, kollakas jume, veotahe, ilus samm,” loetles Kallaste. “Samal ajal ei saa me lasta end pimestada hobuste karva värvist. Tähtis on tõuaretuses looma põlvnemine, verelisus, millest viimasel ajal nii palju räägitakse, seejärel jõudlus veokatsetel ja keha üldine konditsioon.”
Hoolimata kogu sellest jutust, tegid hobused tööd, vedades koormaid kilomeetrisel ringil ja kohtunike kogu pani hindeid, arvestades nii hobuste kenadust kui vastupidavust, sammude kergust ja töötahet.
Kogunenud oli sadakond inimest, kes jälgisid hobuste ponnistusi, nagu kordades rohkem rahvast jälgib jalgpalli või tennise teleülekandeid. Nii Eesti hobune, Eesti raskeveohobune kui Tori hobune on tõugudena riikliku toetuse pälvinud. Tori tallides kasvab ligikaudu poolsada riigi hobust. Veokatsetel esinesid peaasjalikult küll erakasvatajate loomad.