Laevafirma kinkis Pärnumaa väikesadamatele 187 päästevesti

Kihnu mere seltsi nimel Saaremaa Laevakompaniilt 20 päästevesti vastu võtnud Reet Laos ütles, et need lähevad kohe kasutusse kirkkovene-matkadel ning veste võivad seltsilt laenutada kõik kohalikud, kel neid vaja.

FOTO: Ants Liigus

Saaremaa Laevakompanii (SLK) andis uue kiirkatamaraani Runö pardal Pärnumaa väikesadamatele üle 187 päästevesti.

Oma 20. tegevusaasta puhul otsustas ettevõte kinkida Lääne-Eesti, eeskätt Saare, Hiiu ja Vormsi väikesadamatele kokku 500 vesti, ent üllatuseks kujunes sedasi, et lõviosa jagatavast läks Pärnu maakonda ehk laevafirma põhilisest tegevuspiirkonnast välja.

Seda tänu siinsete inimeste agarale reageerimisele.

Kuna heategevusliku päästevestide kinkeaktsiooni kaudu soovis laevafirma juhtida tähelepanu merepääste olulisusele, pidi iga taotleja mõne lausega põhjendama, miks just neile päästeveste vaja läheb ja kuidas kavatsetakse neid kasutada.

SLK lipu all on 20 aasta jooksul kokku seilanud 23 laeva. Runöl üle antud päästevestid pärinevadki osalt nendelt alustelt, millest nüüdseks on saanud ajalugu.

Vestid on aga ilusasti alles, sest õnneks pole neid kordagi tulnud otstarbekohaselt kasutada.

Kaluritele selga

SLK tegevjuht Tõnis Rihvk avaldas Runö pardal pärnumaalastele veste üle andes lootust, et neid uutel omanikelgi kunagi vaja ei läheks, aga tuletas samal ajal meelde, et käepärast peavad vestid alati olema.

“Mõtlesime, et kui me oma aastapäeva tähistamiseks peale päästevestide kinkimise muud ei ette ei võtagi, oleme ainuüksi juba sellega väga palju teinud,” leidis Rihvk.

Enamik kuuele taotlejale üle antud päästeveste on täiskasvanute mõõtu, kuid on ka kümmekond laste päästevesti.

15 vesti sai Pärnu loodus- ja tehnikamaja. Selle majandusjuhataja Nadežda Ennok ütles, et kool hakkab neid kasutama väljasõitudel loodusesse.

“Kui läheme lastega matkama ja veesõidule, on väga hea, kui meil on endal vestid kaasas,” sõnas Ennok. “Muidu võib juhtuda nii, nagu sageli olnud on, et kohapeal selgub, et lapsi ei saa sõidutada, kuna pole päästeveste. Meil on koolil buss olemas ega ole keeruline päästeveste transportida. Tänu päästevestidele saame väljasõite rohkem varieerida. Minna kas või paadisõidule, mis lastele väga meeldib.”

Kihnu ja Manija kalureid ühendava mittetulundusühingu Suurhall nimel veste vastu võtnud Mihkel Leas lubas, et need lähevad “raudselt igapäevasesse kasutusse”. “Ja kuna meil on ühingus 47 liiget, aga veste saime 20, siis korraldame loosi tõmbamise, et kes need endale saab,” lisas ta.

Kihnu ja Pärnu jõele

15 täiskasvanute ja viis lastele mõeldud päästevesti läksid Kihnu mere seltsile.

Kihnu jõujaamas toimetava seltsi eesmärk on edendada saarel laeva- ja paadiehituse traditsioone ja saada kuue–seitsme aasta pärast valmis oma kivilaev.

“See on kahemastiline purjekas, millega vanal ajal mööda ilma sadamaehitustele kive laiali veeti,” täpsustas seltsi nimel päästeveste vastu võtnud kihnlane Reet Laos.

Praegu seltsil küll veel kivilaeva pole, kuid on kaks kirkkovene’t ehk kaks kaheksakohalist sõudepaati, millega tehakse rahvasõudmist: viiakse inimesi merele ja käiakse laidudel matkamas. Kihnu lastele korraldatakse keskkonnahariduslikke programme, õpetatakse, miks ja kuidas tuleb meresõidul ohutusreegleid järgida.

“Nii et meil on selleks neid päästeveste hädasti vaja,” kinnitas Laos. “Need lähevad kohe kasutusse. Plaanime paari nädala pärast kirkkovene-matka teha, meie käest saavad veste laenutada kõik kohalikud, kel neid vaja. Ja muidugi Kihnu kool ja lasteaed.”

Pärnu jahtklubi sadamas seisev misjonilaev Jenny Kruse sai oma pardale samuti 15 täiskasvanute ja viis laste päästevesti. Lõbusõite ja sõidukoolitust pakkuvale purjekale taotles veste Rootsi misjoniorganisatsiooni Shalom Pärnu esindus.

15 päästevesti leiab kasutust Kihnu sadamas asuvas paadilaenutuses ja teist niisama palju Vaheku veeturismikeskuses. Viimati mainitu laenutab huvilistele Pärnu jõel kalastamiseks kummi- ja vinüülpaate ning kalapüügivarustust.

Tagasi üles