Vändra Kodu varjust väljas, Pärnus valitseb vastuseis

Kuldar Västrikul on käsil seina katmine kimmkattega. Foto: Ants Liigus

Vändras on psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodu ehitus kulgenud plaanipäraselt, ent Pärnus on samalaadse kodu rajamine seiskunud.

Psüühilise erivajaduse, nii vaimupuude kui psüühikahäirega täiskasvanud inimesed, kes iseseisvalt toime ei tule, elavad kogu Eestis eri tingimustes: mõnel pool juba uutes või renoveeritud, kuid osalt vanades mõisa- või nõukogudeaegsetes hoonetes.

Aastaks 2015 on riik seadnud sihiks rajada 11 peremajade põhimõttel asutatud hooldekodu psüühilise erivajadusega inimestele. Üle 26 miljoni euro mahus projekt, mida rahastavad Euroopa regionaalarengu fond ja Eesti riik, võimaldab ehitada kokku 55 kümnekohalist peremaja.

Viljandis sai kaks maja valmis juuni algul ja tuleval nädalal tuleb seal soolaleivapidu. Vändras käivad ehitustööd hoogsalt. Teisipäeval oli ehitusplatsil ametis üle 30 mehe. Käsil olid haljastus-, elektri-, automaatika-, ventilatsiooni- ja katusetööd ja teeremont.

“Oleme graafikus,” ütles Eston Ehituse projektijuht Urmas Mander. Järgmisel nädalal alustatakse plaatimistöid, jätkub hoonetele laudvoodri panek ja töömehi tuleb juurde. Septembri lõpuks peaks kõik valmis olema.

Uudne lahendus – kimmkatteseinad

11 küla kavandab kolm projekteerimisfirmat, rääkis Euroopa regionaalarengu fondi projektijuht Ivo Lepasaar. Vändra majad projekteeris Innopolis Insenerid OÜ, arhitektuurilahendus valmis arhitektuuribüroos Dimensioon OÜ. Viimasena mainitud firma on projekteerinud kuus küla, kus kerkivad ühesugused majad.

Elamute seinad saavad kuuse- ja männikimmkatte, mis on uudne seinakatmisviis. Igiammu on samamoodi tehtud katuseid, seinakimmid on vaid 20 sentimeetrit lühemad katusekimmidest, selgitas Olavi Tiitus, kel oli see töö Vändras käsil. Hiljem kaetakse puuplaadid tõrvaõliga. Majad jäävad tõrvakarva või punakaspruunid, krohviseinad valged – üldmulje on kaunis. Igasse majja tuleb oma gaasikatlamaja vesipõrandaküttega. Elamus on neli tiiba: ühes paiknevad üldkasutatavad, teises abiruumid, kahes tiivas on elanike toad.

Teede rajamine ja haljastustööd käivad ehitusega samal ajal. Enne kodu avamist külvatakse muru. Ehitustööd peaksid lõppema oktoobris.

Majadesse kolitakse novembris ja siis tuleb soolaleivapidu. Pereküla Vändra Kodu avamisele palutakse külalistel tuua puid-põõsaid, mida uuselanikud istutada saaksid.

AS Hoolekandeteenuste infojuht Kadri Lehenurm rääkis, et Vändras saab uue kodu 50 erivajadusega ja eri vanuses vaimupuude või psüühikahäirega täiskasvanud inimest. Viiest peremajast üks läheb liitpuudega klientidele, kel peale vaimupuude füüsiline puue ja seetõttu lisavajadused. Peremajade elanikud saavad hooldust, toetust ja arstiabi. “Projekti eesmärk on parandada teenust ja kolida ümber need, kes elavad kehvades tingimustes, nagu vanad mõisahooned,” selgitas Lehenurm.

Vändra Kodu elanikud valitakse seni Hoolekandeteenuste erihooldekodudes laiali asunud hoolealuste seast, kes Pärnumaalt pärit või kel side Pärnumaaga. Vaadatakse ka diagnoose, mille järgi inimesed võiksid kokku sobida, ja püütakse sõpruskondi mitte lahutada, rääkis Lehenurm. Osa nimekirjast on tema andmeil koos ja kui kõik komplekteeritud, alustatakse valitute ja nende eestkostjatega läbirääkimisi.

Uued töökohad

Konkurss Vändra Kodu juhataja leidmiseks veel kestab ja juuli lõpuks selgub, kes asub sellele ametikohale. Lehenurme andmeil on konkurents tihe: kandideerib 15 inimest.

Augustis kuulutatakse välja konkurss samas tööle asuvate tegevusjuhendajate leidmiseks. Sellesse ametisse võetakse ligi 20 inimest. Tegevusjuhendajad on ööpäev ringi vahetustega töötades abiks ja toeks hooldekodu elanikele. Lehenurm rääkis, et selle töö puhul kehtib täpne ametijuhend ega ole kerge leida inimesi, kel on vajalik koolitus või sotsiaaltöö kogemus. Nemad on tööandja silmis eelistatud.

Lõppenud on siseringikonkurss Hoolekandeteenuste erihooldekodudes töötavate ja väljaõppinud inimeste seas, kuid kuna soovijaid oli senistest kodudest eemale jääva asupaiga tõttu vähe, avaneb väljast tulijatel suurem võimalus saada Vändras töökoht.

Uutele töötajatele, kel pole vastavat eriharidust, korraldatakse riigi poolt ette nähtud tegevusjuhendaja koolitus. Seda läbimata ei tohi erihooldekodus töötada, rääkis Lehenurm.

Linnakodanikud hooldekodu ei taha

Pärnu linna on Hoolekandeteenused samuti kavandanud hooldekodu samasugustele inimestele nagu Vändras, kuid Pärnus on see ettevõtmine seiskunud. Linn pakkus hooldekoduks tühjana seisva maja Väike-Posti tänaval. Lehenurme sõnade järgi saaks sellest hoonest pärast ümberehitust sobiv kodu ööpäevast erihooldust vajavale 60 inimesele. Linnas ootab Lehenurme andmeil umbes 30 inimest ööpäevaringse hooldusega elukoha järjekorras.

Plaan takerdus Väike-Posti elanike vastuseisu taha.

Mullu augustis väljastas linnavalitsuse planeerimisosakond oma otsusega projekteerimistingimused Väike-Posti 8a kunagise lasteaia- ja koolihoone ümberehituseks. Kodanikud Feofanovid ja OÜ Adminton esitasid selle peale Tallinna halduskohtule kaebuse, taotledes linnavalitsuse otsuse tühistamist. Kaebust põhjendati asjaoluga, et erihooldekodu vähendab kõnealuse tänava elanike kinnistute väärtust, suurendab liikluskoormust ega sobi sellesse piirkonda.

Tallinna halduskohus jättis oma 10. aprilli 2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et projekteerimistingimused ja sisuliselt selle asutuse rajamine mainitud piirkonda ei riku kaebaja õigusi ja et projekteerimistingimused on õiguspärased.

Mais esitasid kaebajad Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, millega palusid tühistada Tallinna halduskohtu otsuse ja teha uus otsus.

“Pärnus ei ole meie plaanid muutunud,” ütles Kadri Lehenurm. “Kindlasti soovime me seal uusi teenusekohti avada ning teeme selles osas linnaga koostööd.”