Eelarvekärbe pigistab Pärnul kõri kinni

Taevas Pärnu keskraamatukogu kohal on tõmbunud tumedaks nii lugejate kui töötajate jaoks. Foto: Ants Liigus

Teisipäevasel koosolekul said Pärnu linnavalitsuse osakondade juhatajad ülesande kärpida oma haldusalas kulusid kuni 30 protsenti ehk kaks korda rohkem, kui linnavalitsus nendega aasta algul kokku oli leppinud.

“Esialgne vähendamine ei olnud piisav,” andis linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo teada. Lisades, et loomulikult erineb eelarve vähendamine osakonniti. Näiteks sotsiaalosakonna puhul, kus eelarve koosneb suures osas toetustest, ei ole kokkuhoid tema väitel mõeldav.

Kannatab nii sport, kultuur kui haridus

Aga linnavalitsuse ülejäänud osakonnad ning nende allasutused? Millist mõju hakkaks nende eelarve sedavõrd mahukas kärpimine avaldama elule Pärnu linnas?

“Meile tähendab see seda, et peame momentaanselt loobuma kunstihallist ehk Esplanaadi 10 kasutamisest,” nentis Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja, kes sai linnavalitsuse kultuuriosakonna juhatajalt Jana Moosarilt ülesande leida mooduseid, kuidas vähendada Pärnu linnagalerii eelarvet 30 protsendi võrra. Kunstihalli ehk Pärnu kõige parema näitusepinna sulgemine tähendab Raudoja selgitusel seda, et ülevaatenäitusi ega suuri kunstiprojekte pole Pärnus enam võimalik korraldada.

“Eks kultuuri kallale ole muidugi kõige lihtsam tulla, aga samal ajal võib see olla kõige valusam koht,” sõnas Raudoja.

Pärnu keskraamatukogu eelarvest pühib 30protsendine kärbe ligi kolm miljonit krooni. Raamatukogu juhataja Saima Andla selgitusel peaks ta nii suure summa säästmiseks osa töötajaid koondama ning allesjäänutel alandama palka töötunde vähendades. Neil, kel töökoht säilib, jääks Andla arvutuse kohaselt keskmiseks palgaks 5930 krooni.

Lugejatele tähendaksid raamatukogu palgakärped aga seda, et kogu on iga päev tunni võrra vähem lahti. Samuti poleks kokkuhoiureþiimil töötades võimalik enam senises mahus lugemismaterjali soetada. “Kui mul on vaja kolm miljonit kokku hoida, siis ma pean vähendama igalt poolt,” möönis Andla.

Pärnu linnavalitsuse spordinõuniku Uno Koorti andmeil kaob eelolevate kärbetega ära rahaline toetus pealt 30-le täiskasvanute spordiklubile. “Teine koht, kust võtame niisama räigelt, on ürituste korraldamine,” sõnas Koort. Praegu toetatavast ligikaudu 40 üritusest jääb alles vähem kui kümme linnakassast raha saavat spordiüritust. Muu hulgas jäävad eelarvetoetusest ilma kõik maakonna ja linna meistrivõistlused.

Ehitamata jääb Jaansoni raja kõrvale plaanitud suusarada. Samuti vähendatakse kulutusi Raeküla männiku suusarajale. Maha on tõmmatud paarisaja tuhande kroonine toetus Raba ujulale.

Haridusosakonna all töötava Pärnu õppenõustamiskeskuse juhataja Anne Villsaare hinnangul seaks nende eelarve 30protsendine kärpimine löögi alla õppenõustamiskeskuse pakutavad lisategevused. “Töötubade korraldamised, õppekäigud, igasugused infomaterjalid noorte teavitamiseks või infomessi korraldamine,” loetles Villsaar. Nõustamistööd toetavate lisategevusteta oldaks Villsaare ütlust mööda nagu ühe jalaga. Kannatajaks jääksid aga noored.

Linnapeale pole paanikat tarvis

Esmaspäevaks peab osakonnajuhatajatel allasutustest saadud ettepanekute põhjal kokku pandud lisakärpekava valmis olema.

Seda, millistest eesmärkidest või arvutustest lähtudes algul plaanitud 15protsendine kärbe küllaldane polnud, teab linnapea Mart Viisitamm, kuid tema lahkus eile Eestist ja annab Murakas-Ollo kinnitusel kommentaari alles tuleval esmaspäeval.

Tänini on linnapea Viisitamm hoidunud kokkuhoiukohtade nimetamisest ja rõhutanud, et avalikkus saab kärpekava sisust teada pärast selle valmimist. Polevat mõtet enne paanikat tekitada.