Kui lahkunu on ristitud, pole elu jooksul usust lahti öelnud ega usku avalikult halvustanud, on tal õigus saada kiriklikult maetud.
Kiriklik talitus annab hingele tuge
13. juuli 2012, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja Tõnu Taremaa on vaimulikuna töötanud 1991. aastast.
Tema jutu järgi on matusetalitused pastori töö kindel osa ja neid koguneb aastas 20–30. Seda on paraku enam kui muid kiriklikke tseremooniaid, nagu ristimisi ja laulatusi, sest kogudustesse kuulub eakamaid inimesi noortest rohkem.
Kirikliku talituse eeldus on see, et inimene oleks ristitud, kuid paaril väga erandlikul juhul on Taremaa matnud hingehoidlikel kaalutlustel ristimata lahkunu.
Fakt, kas lahkunu kuulub konkreetsesse kogudusse, ei mängi matuse korraldamisel rolli, samuti võib talitust korraldama paluda mõne muu koguduse õpetaja. Vaid teise konfessiooni kuulunud inimese puhul tuleb vastava kiriku vaimulikelt luba küsida.