Haisust vabanemine sõltub linnavõimu tahtest

Reoveepuhastusjaam ongi koht, kus jääkained reoveest eraldatakse, aga kas peab muda sel moel just Vana-Pärnu elanike akende all komposteerima? Foto: Ants Liigus

Samal ajal kui teised Eesti linnad üritavad reoveepuhastusjaamast levivat haisu vähendada, lohutab Pärnu Vee omanikuks olev Pärnu linnavalitsus oma kodanikke ebasoodsate ilmastikuoludega.

Aastaid on Vana-Pärnu elanikud ja Papsaare lasteaia kasutajad pidanud taluma sõnnikuhaisu, mis Vana-Pärnu reoveepuhastusjaama territooriumil asuvatelt kompostimisväljakutelt levib. Üle-eelmisel nädalal oli haisu tunda juba Ülejõe gümnaasiumi juures, teisipäeva õhtul lõi see ninna kohe, kui Siimu sillast üle minna.

Aknaid ei saa lahti hoida

“Mõtlesin, et naaber paneb sõnnikut. See oli tugev hais, mis lõuna ajal kodus levis,” meenutas Rohu tänaval elav Anu Päit kaks nädalat tagasi levinud haisupahvakut. Ka tema naabruses elava Inga Merisaare koju oli hais tunda ja ta oli sunnitud terrassiukse sulgema.

Teisipäeva õhtul sõitsid naised jalgratastel Vana-Pärnus Luha tänaval elava Reet Jürima juurde. Mööda Põllu tänavat Haapsalu maanteed ületades lõi neile ninna meeletu hais ja nad taipasid, et olid kaks nädalat tagasi Vana-Pärnu reoveepuhastusjaama lõhna tundnud.

“Selline hais on Vana-Pärnus kogu aeg olnud. Eriti tugevaks on ta sel suvel muutunud, juunikuust alates,” ütles Jürima.

Jürima on kindel, et hais ei sõltu tuulest, kuigi ametnikud seda väidavad, ja võib suvalisel päeval tulla. “Esmaspäeval tahtsin palavaga aknaid lahti hoida, aga see polnud lihtsalt võimalik,” lausus ta.

Et hais oli viimastel päevadel muutunud väljakannatamatuks, läks Jürima teisipäeval reoveepuhastusjaama asja uurima. Seal kuulis ta, et kuigi otseselt vastutab haisu eest jaama territooriumil jäätmeid kompostiv Keskkonnahoolduse OÜ, päästaks elanikud haisust tehnoloogia muutmine.

“Mind „lohutati“, et julgelt mitme aasta jooksul olukord ei muutu, sest raha pole, et süsteemi kinniseks teha,” kõneles Jürima.

Omanik saaks tehnoloogiat muuta

Pärnu Veele kuuluva reoveepuhastusjaama omanik on Pärnu linn. Linn on ehitanud jaama mere ja Vana-Pärnu vahele ning nõustunud seal muda kääritamisega.

Kui muda kompostimine toimuks mujal, ei häiriks see linnakodanikke. Pärnu Vee omanikuna saaks linnavalitsus reoveepuhastusjaamas kasutatavat tehnoloogiat muuta, kuid sellist asja pole isegi ettevõtte arengukavasse kirjutatud.

Küsimusele, mida on linnavalitsus haisuvaba elukeskkonna tagamiseks teinud, vastas avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo praeguse olukorra kirjeldamisega. Tema jutu järgi on Keskkonnahoolduse OÜ-le kompostimiseks loa andnud keskkonnaamet ja linnavalitsusel puuduvad volitused ettevõtte tegevust peatada. “Seda enam, et kompostimisväljakud ei asu Pärnu linna kinnistul,” lisas Murakas-Ollo.

Keskkonnahoolduse OÜ töö peatamine oleks ajutine ja lühinägelik lahendus. Pärast reoveepuhastusjaama ehitamist linna ja Audru valla piirile on seal reovee puhastamisest tekkivat muda kogu aeg ladustatud ja kompostida üritatud.

Pärnu Vee juhataja Garri Suugi sõnade järgi sai ta päranduseks 12 000 kuupmeetrit ladustatud jäätmeid, millega oli vaja midagi ette võtta. “Kui 2008. aastal oli 12 000 kuupmeetri suurune prügimägi, siis nüüd on 30 protsendi ulatuses juba väljak vaba,” ütles ta. Aastaga tekitab reoveepuhastusjaam Suugi andmetel 4000 kuupmeetrit jääkmuda.

Pärnu Vesi sõlmis 2009. aastal Keskkonnahoolduse OÜga lepingu, mis kohustab ettevõtet 2014. aastani muda reoveepuhastusjaama territooriumil kääritama. Mudale lisatakse turvast, saepuru jt aineid ja tehakse segust aunad, mida reeglina esmaspäeviti ja neljapäeviti segatakse.

“Tuule kohta tingimusi loal pole, aga võimalusel jälgime. Samuti ei sega me kunagi reedest pühapäevani,” ütles Keskkonnahoolduse OÜ tegevjuht Tiit Talvaru.

Hiljem valmistatakse aunadest suured vaalud, mida on vaja aastas neli-viis korda segada. Aasta pärast valmib vaaludes kompostmuld.

Aunad läksid roiskuma

Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektori-nõuniku Dora Kuke jutu järgi haiseb muda aunades niikaua, kuni neile tekib koorik. “Hais aktiveerus Talvaru sõnul seetõttu, et aunades ei saadud õiget temperatuuri ja neis tekkis roiskumine. Et aunasid korda saada, tuli need uuesti lahti võtta,” selgitas Kukk.

Aunasid segades ei rikkunud Keskkonnahoolduse OÜ jäätmekäitlusloa tingimusi, vastupidi – tal oli lausa kohustus seda teha. “Haisunorme jäätmekäitlusloal ei ole, neid on sinna raske panna,” ütles keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni jäätmete spetsialist Peeter Oja.

Seega ei saaks pärnakaid haisuga rünnanud ettevõttele justkui midagi ette heita, sest nad pole ühtegi seadust rikkunud. Küsimusele, kas siis Eestis polegi lõhnanorme, vastas Kukk, et põhimõtteliselt on need muidugi olemas ja tervisekaitseamet mõõdab lõhna ka, ent näiteks lõhnakomisjoni kokkukutsumiseks on vaja püsiva iseloomuga lõhna.

Pärnu linnavalitsus teab suurepäraselt lõhna mõõtmisega seotud seadusandluse nõrkust ja võimalike vaidluste takerdumist küsimusse, kas reoveelõhn on tervistkahjustav. Pärnu Vesi on rahul olukorraga, kus haisu saab ajada eraettevõtte süüks, millega neil nagu poleks mingit pistmist. Tegelikult saaks ju muda kompostida Pärnu Vesi ise, aga parem, kui seda teeb erafirma, ja veel parem, kui platsid jäävad Audru valla territooriumile.

Kuke jutu järgi juhtub muda kääritades ikka, et aeg-ajalt miski roiskuma läheb. Samuti pole selle suve ilmastikutingimustes tema hinnangul midagi väga erilist. Arutama peaks hoopis, kus ja kuidas muda töödeldakse ning kuidas oleks võimalik haisu vähendada.

Neli võimalust haisu vähendamiseks

Vanasõna soovitab s-tähega algavat sõna mitte torkida, sest muidu läheb see haisema. Reoveepuhastusjaam on ehitatud jäätmetest vabanemiseks, kuid aunasid ei pea tingimata Vana-Pärnu elanike akende alla sättima.

Muda teises kohas kompostimiseks tuleb hoolikalt läbi mõelda selle vedamine. “Teda tuleb nõrutada, vesi välja pressida. Nii ei saa, et keset linna s…. tilgub. Aga kui sajab, ei saa teda kuivaks,” rääkis Oja.

Kukele muda transportimise mõte ei meeldinud. “Mingil määral oleks hais siis kogu aeg, sest kogu aeg võetakse sealt ligi kolm autotäit muda päevas välja. Kui tuul on Vana-Pärnu poolt, tuleks hais nii või teisiti,” kõneles ta.

Eestis kasutatakse või tahetakse kasutada reoveepuhastusjaamade haisu vähendamiseks kolme lahendust: muda kokkupressimine; mudaväljaku piiramine torustikega, mis halba haisu “deodorandiga” summutavad, ja metaantankidega kinnise süsteemi ehitamine. Viimane on kõige efektiivsem, kuid kalleim.

Nagu Pärnu, on teisedki Eesti linnad reoveepuhastusjaamade haisuga hädas, ent mujal on hakatud tegutsema. Selleks, et Pärnus midagi muutuks, peab linnavalitsus seda esmalt soovima ja seejärel inimeste elukeskkonna parandamiseks kulutusi planeerima.

Meil aga käivad asjad kuidagi veidralt. Kui toimetus huvi tundis, mida on linnavalitsus haisuvaba elukeskkonna tagamiseks teinud, teatas Murakas-Ollo muuhulgas, et Rannapargis Mere puiesteel asuvast pumbajaamast leviva haisu põhjuseks on ulatuslikud rekonstrueerimistööd.

“Tööde käigus uuendatakse täielikult pumpla seadmed ja torustikud ning rekonstrueeritakse mahuti. Samuti uuendatakse väljatõmbeventilatsiooni, mis varustatakse filtriga haisu kõrvaldamiseks. Tööde teostamise lõpptähtaeg on aprill 2013, mispeale sealsest pumplast haisu enam levida ei tohiks,” teatas linnavalitsuse kõneisik.

Ei sõnagi sellest, miks oli vaja Pärnu ranna lähedal asuva pumbajaama uuendamine just keset suve ette võtta. Ega sellest, mida Vana-Pärnu elanikud peaksid tegema.