Riigi müür on Pärnus Riia maanteel kõnniteele vajumas

Kaks aastat tagasi varises kõnealuse müüriosa karniis kõnniteele. Kasarmute haldaja teatas, et korraldas varingu tahtlikult, et hoida ära müüri iseeneseslik varing. Foto: Urmas Luik

Pärnus Tammsaare kasarmuid Riia maanteest lahutav kõrge kivimüür on varisemisohtlik juba aastaid, kuigi kahe aasta eest väitsid kaitseministeeriumi vastutavad töötajad, et korraldasid müüri osalise varingu, et likvideerida iseeneslik varisemisoht.

2010. aasta 13. mai hommikul jahmatas Riia maanteel linlasi hirmutav vaatepilt, kui sõjaväekasarmute kivimüüri kõrge karniis langes bussipeatuse vahetus läheduses kõnniteele. Õnneks keegi viga ei saanud.

Seda vana lugu on põhjust meenutada, sest tol korral edastas kaitseministeeriumi avalike suhete osakond toimetusele teate, et kaitsejõud olid ise varingu esile kutsunud, et ära hoida ohtlikku iseeneslikku varisemist. Sõjaväelasi tuli uskuma jääda.

Ometi on müürijupp Riia maantee Tammsaare bussipeatuse juures endistviisi varisemisohtlik – nii vähemalt hoiatavad müürile kinnitatud plekist sildid. Sildid on riigikeelsed.

Turistidel, kes eesti keelt ei oska, tuleb seal kõnniteed kasutades ohtu taibata elukogemuse põhjal.

Õnneks pole see raske, sest pilk lagunevale müürile, mille harjal kasvab juba noor võsa, kõneleb selget keelt: ainult taevas teab, millal raskusjõud kukutab kõnniteele mitme meetri kõrguse kivilasu.

Omanik vahetus, müür jäi

2011. aastal vahetasid riigile kuuluvad kasarmud haldajat: kaitseministeeriumi vahetas välja siseministeerium. Müürijupp jäi, nagu pärast kaitseministeeriumi korraldatud tahtlikku varingutki, koos varisemisohust teatavate siltidega ausõna peale püsti.

Et linnas asuvate ehitiste ja rajatiste turvalisuse eest kannab peale omaniku kui otsese vastutaja vastutust linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuski, on nad teavitanud siseministeeriumi linnas asuva riigile kuuluva müürijupi varisemisohtlikkusest.

“Jah, oleme teadlikud müüritise olukorrast,” sõnas ehitusjärelevalve teenistuse juhataja Maire Nigul. “Sellepärast seal hoiatavad sildid ongi. Kinnistu omanikule on samuti hoone seisukord teada ja nad on vastavad sildid sinna paigaldanud.”

Siseministeeriumist teatati, et nad on varisemisohtlikust müürist teadlikud.

Samal ajal on siseministeeriumil kavatsus muuta vanad sõjaväekasarmud politsei ja piirivalve Lääne prefektuuri keskusehooneks.

“Nimetatud objekt võõrandatakse lähikuudel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, mis hakkab ruume üürima politsei- ja piirivalveametile,” teatas siseministeeriumi varahalduse ja hankepoliitika osakonna juhataja Anu Neemelo. “Jaanuaris sõlmis ministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga nimetatud objektile korrashoiuteenuste osutamise lepingu, mille alusel haldab kinnistut kinnisvara aktsiaselts.”

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel on algatatud kinnistul detailplaneering, mis jõudnud juba avaliku väljapanekuni linnavalitsuse planeeringute saalis Suur-Sepa 16, kus sellega saab tutvuda 26. augustini.

Kavandatakse kaitse alla võtmist

Ajal, kui siseministeerium teeb ettevalmistusi vanadele sõjaväekasarmutele uue funktsiooni leidmiseks, on riigi muinsuskaitseamet kavandamas ajaloolise, 1905. aastal Krasnojarski polgu jaoks ehitatud kasarmukompleksi mälestiseks kuulutamist ja muinsuskaitse alla võtmist.

Muinsuskaitseameti Pärnu vaneminspektori Nele Rendi teate kohaselt on programmi “Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” raames tsaariaegsed kasarmud inventeeritud.

Tallinnast muinsuskaitseameti arhiivist teatati, et kasarmute inventeerimisakti pole veel nendeni jõudnud, samuti eksperthinnangut, mistap arhiiv ei saa täpsustada, millise ehitustehnilise ja muinsuskaitselise hinnangu hooneid uurinud spetsialistid andsid aastaid varisemisohtlikuna seisnud ja korra juba osaliselt varisenud riigimüüri jupile Riia maantee kõnnitee kõrval.