Kommentaar: Vladimir Putin ja Muhamed Mursi

Vene tsaar. Foto: PP

Venemaa presidendi Vladimir Putini käitumises on ajaloost tuntud tsaarilikkust, Kremli müüride vahel on kõik selgesti pompöösne: tähtsad nõupidamised algavad suurejoonelise usteavamise ja Tema Enda sissemarssimisega. Väljaspool Kremlit käib kõik rõhutatult lihtsalt: lipsuta, sportlikult riides ja kui võimalik, sporti tehes. Putini kolmandaks jooneks pean parajat väiklust. Ta ei seedi, kui tema tegusid vääriliselt ei hinnata, ja kui keegi peaks sellest märku andma, läheb mees närvi ja räägib huvitavaid asju.

Lugeja kindlasti mäletab, kuidas Putin seitse aastat tagasi Astrid Kanneli küsimusele vastates pajatas muu hulgas ”kõvast õllejoomisest“ ”õige ajaloo õppimise juures“. Saa aru, kuidas tahad!

Niisama erutatud oli Putin läinud kolmapäeval, ajendiks Venemaa telekanalites näidatud film sõjast Georgias, kus kindralid panid kahtluse alla toonase presidendi Dmitri Medvedevi nõrkuse ülemjuhatajana, ent sellega koos kogu Venemaa valmisoleku sõjaks. Kuna Medvedev oli Kremlis veedetud ajal endale nii mõnegi teene antud sõjas omistanud, kukkus Putin asju klaarima.

Huvitav oli juba see, et Putini väitel sai ta 5.-8. augustini 2008 informatsiooni sündmuste kohta Lõuna-Osseetias – ”kujutage ette“ (just nii ta ütles) – ajakirjanikelt. Ehk siis Medvedev kas alahindas toimuvat või ei informeerinud oma peaministrit. Järgnes uus uudis: 8. ja 9. augustil helistas Putin nii Medvedevile kui kaitseminister Anatoli Serdjukovile ehk hakkas juhtima, mida kinnitas tema – ja mitte kõrgema ülemjuhataja Medvedevi – jõudmine sõjatsooni 9. augustil. Järgnes veel huvitavam uudis: just Putini algatusel olla Venemaa välja koolitanud Lõuna-Osseetia maakaitseväelased, kes moodustasid peamise elavjõu sõjategevuse alates. Sisuliselt on tegu rahvusvahelise skandaaliga, sest separatistide koolitamine võõral territooriumil pole lubatud. Kuna Venemaa moodustas veel 1993. aastal koos teiste suurriikidega ”Georgia sõprade grupi“, pidi see tegevus toimuma varjatult USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa eest. Kuigi intervjuust on möödas nädal, on mainitud riikide suu siiani kinni.

Putini teine suuruudis oli kinnitus, et sõjaplaani koostamine algas veel 2006. aasta lõpul – 2007. aasta algul. Kui nüüd visata pilk sellesse aega, siis 2006. aasta sügisel paljastati Venemaa spioonivõrk ja nelja polkovniku arreteerimine viis Moskva endast nii välja, et muu hulgas Putin ise lubas avalikult toetada Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvumist. Veebruaris 2007 aga kõlas Putini kuulus sõjakas kõne Müncheni julgeolekukonverentsil. Pariis ja Berliin pidasid aprillis 2008 vajalikuks blokkida Georgia vastuvõtmist NATOsse ja kõigest nädal hiljem tõstis Kreml suhted kahe separatistliku üksusega uuele tasemele ning Mihheil Saakašvili oligi selg vastu mäge!

Põnev on Egiptuse uue vaarao sündki, sest kõik läheb USA – Euroopa Liidu kavadele vastupidiselt. Igal juhul mängis selle muslimivennast president Muhammed Mursi end alla nädalaga riigi tegelikuks valitsejaks. Tuletaks meelde, et kõrgem võim kuulus Egiptuses kuni pühapäevani kõrgemale sõjanõukogule, mis moodustati veel Hosni Mubaraki päevil veebruaris 2011 ja mis tagandas ametist nii Mubaraki enda kui tema poolt asepresidendiks tehtud kindral Omar Solimani. Riigi juhiks sai 20 aastat Mubaraki kaitseminister olnud kõrgema sõjanõukogu juht marssal Mohamed Hussein Tantawi ja see paleepööre avas tee reformidele.

Novembrist märtsini toimunud parlamendivalimised ei võitnud läänemeelne, vaid muslimivendade seltskond ja nende liider Mursi valiti presidendiks. Selle teoks saades peatas kõrgem sõjanõukogu konstitutsioonikohtu abil parlamendi tegevuse ja täiendas põhiseadust, pannes presidendi endast sõltuvusse. Lääs oli rahul ja kuigi USA valitsus oli varem kutsunud armeed naasma kasarmutesse, kohtusid nii riigisekretär Hillary Clinton (juulis) kui kaitseminister Leon Panetta (augustis) nii Mursi kui Tantawiga.

6. augustil tapsid Siinai poolsaarel tegutsevad islamistid 16 Egiptuse sõjaväelast ja tapjad ise tapeti Iisraeli õhulöögiga. Kuna need islamistid on seotud muslimivendadega (Gazas asuv Hamaski on seda!), olid USA ja Iisrael väga rahul, et Egiptuse armee hakkas sõdima Siinail. Samal ajal oli tegu armee minekuga oma rahva vastu ja otsustest kõrvale jäetud Mursi reageeris kiiresti. Kolmapäeval tagandati riigi luurejuht ja presidendi kaardiväe komandör, 12. augustil tehti aga vastsest luureülemast juba kaitseminister ja kõrgema sõjanõukogu juht. Ühtlasi tühistati kõik sõjaväelaste seatud kitsendused Egiptuse presidendi suhtes. Konstitutsioonikohtu liikmest sai asepresident.