Kiiresti läheneva kütteperioodi eel tuleb oma ahjud ja korstnad korralikult puhtaks nühkida, üha enam majaomanikke üritab selle töö korstnapühkija abita ära teha.
Korstna puhastamisega peab kiirustama
28. august 2012, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat kehtinud tuleohutusseadus ütleb, et eramus tohib neli aastat ise ahju ja korstnat puhastada ja viiendal peab kutsetunnistusega korstnapühkija kutsuma. Sama nõuavad kindlustusfirmad. Mõni inimene tõlgendab seda aga nii, et aastakese võib ju vahele jätta, keegi nagunii ei kontrolli.
Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Jaak Jaanso tõi välja, et sama seadus käsib majaomanikku korstnat hooldada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui korra aastas.
“Vastavalt vajadusele” võib tähendada seda, et ahju on vaja puhastada sagedamini kui korra aastas. Näiteks bullerjan-tüüpi ahjud tahavad tihemini puhastust. Samuti need, mida köetakse niiskete puudega. “Mõni hoiab puid õues riidas ja on eterniidi vihmakaitseks peale sättinud. Sellistes puudes on paraku siiski niiskust liiga palju,” nentis Jaanso.
Tundke sisemust
Põhimõtteliselt poleks päästeametnikud Jaanso sõnutsi selle vastu, kui inimesed ise oma kodu küttekehi puhastaks, kuid nad peavad enne endale väga täpselt selgeks tegema ahju ehituse ja teadma, kust puhastamist vajavad lõõrid kulgevad.
“Tahm tuleb eemaldada kõikidest osadest: kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast. Ikka ülevalt allapoole. Kahjuks ei ole erandid juhtumid, kui puhastatakse üksnes toas paiknevad osad ja korstna otsa ei ronitagi,” rääkis Jaanso. “Kui kütteseadme ehituse ajal ei ole puhastusluuke paigaldatud, tuleb teha avaus ja see hiljem sulgeda. Ilma teadmisteta ei ole see võimalik. Selliselt jääb teatud kohast tahm välja võtmata, see omakorda võib hiljem põhjustada tahmapõlengu.”
Praegu on paljudel peredel majanduslikult väga kitsas ja üritatakse kokku hoida, kust vähegi annab. Kindlasti ei tohi korstnapühkija kutsumist kuidagi edasi lükata, kui tõmme halveneb ja ahi hakkab suitsu sisse ajama.
“Kui tõesti pole raha korstnapühkijale maksta, kutsuge mõni tuttav asjatundja külla ja las too hindab, mis seisus korsten on, ja õpetab puhastamist,” soovitas Jaanso.
Kartulikoored ahju
Kodu- ja ehitustarvete kauplustes näeb järjest enam müügil korstnapühkijate varustust. Kui majaomanik otsustab, et hakkab ise küttekeha puhastama, siis tarvikuid on lihtne osta, hoopis teine lugu on teadmistega.
“Mõistlik oleks algul siiski kutseline korstnapühkija kutsuda ja siis ninapidi juures olla,” ütles Jaanso. Kuid kõige parem oleks ikkagi läbida vastavad kursused.
Decora müügimees Indrek Koodi tõdes, et ise korstna pühkimine on üsna levinud. “Eks seda ole tehtud igal ajal, aga tõsi ta on, et mida kallimaks korstnapühkija teenus muutub, seda enam üritatakse ise ära teha,” märkis ta.
Kasvav trend on Koodi jutu järgi korstnapühkimise vajaduse vähendamiseks küttekehad aasta ringi korras hoida. Selleks saab osta pigieemalduse pulbrit või halgu. Halgu võib kasutada umbes korra kuus ja pulbrit lisada sütele pärast nelja–viit kütmist. “Korstnapühkimise vajadusest halu või pulbri kasutamine päriselt ei päästa, kuid hea tulemuse annavad need küll,” kinnitas Koodi.
Samuti on ahjukütjate seas taas levima hakanud vahepeal ununenud nipid. Rahvatarkus teab rääkida, et korstnast pigi eemaldamiseks võib korra nädalas puude peal põletada kartulikoori ja vähemalt kaks aastat kuivanud haavapuudki aitavad korstna puhta hoida.
Veel tasub meeles pidada, et pigi ja tahma tekib vähem, kui toas on küllaldaselt hapnikku. Seega, nii vastuoluline kui see ei tundu, tuleb toa korralikult soojaks saamiseks talvel hoopis plastaken lahti teha.
“Kütteseadmed vajavad normaalseks põlemiseks õhku ja nõukogudeaegsetel hõredatel ehitistel oli õhu juurdevool igalt poolt tagatud, aga nüüd tehakse elamine termoseks, õhu juurdevoolu ei ole ja kütteseade ei tõmba korralikult,” selgitas Jaanso.
Vaegpõlemise ajal eraldubki pigi ja tahma, mis korstna sisepinnale ladestub.
Kui eramus ja suvilas võib oskaja neli aastat omal käel küttekeha hooldada, siis ahiküttega kortermajas peab igal aastal kutselise korstnapühkija kutsuma. Isegi juhul, kui korteriomanik enda jutu järgi ahju asemel hoopis elektriga kütab.
“Kortermajas kehtib ikka nõue, et vähemalt kord aastas peab korstnapühkija käima. Selliselt tagatakse kaaselanike ohutus,” kinnitas Jaanso.
Kortermajade puhul on mõttekas ja kindlasti odavam asja ajada ühiselt. “Näiteks võib korstnapühkija tellida korteriühistu, mis teavitab korteriomanikke korstnapühkija tuleku ajast. Kui on tagatud juurdepääs kõikidesse vajalikesse ruumidesse, saab korstnapühkija oma töö täielikult ära teha,” rääkis Jaanso.
Pange tähele!
* Vältige ülekütmist, korraga kütke üks ahjutäis.
* Kütta tuleb kuivade puudega.
* Arvestage puude kütteväärtustega: lepal väiksem, saarel suurem.
* Metallkestaga kaminasse või ahju pange korraga vaid paar–kolm halgu.
* Ahju ja pliiti kütke lahtise siibriga, sest vaegpõlemine tekitab tahma.
* Sügisel esimesed korrad kütke poole normiga.
* Nõu saab küsida päästeala infotelefonil 1524 ja uurida veebilehelt
MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda, www.korsten.ee
SA Kutsekoda, www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused