:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2012/09/06/1303326t1h819a.jpg)
Kaugküttesooja tarbivate pärnulaste postkastidesse on hakanud jõudma kirjad Fortum Eestile kuuluvast koostootmisjaamast, neis teatatakse 17. juulil jõustunud soojaenergia hinna tõusust. Soojuse hind on nüüd varasemast 29 protsenti kõrgem.
Sooja hind tõusis Soome tasemele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaksteist kuud enne 17. juulit maksis Fortum Termestist pärnulaste radiaatoritesse väljastatud soojus 41.29 eurot (koos käibemaksuga 49.55 eurot) megavatt-tund, uus hind on 53.29 eurot (63.95).
Hinna tõstmise on vastavalt kaugkütteseadusele heaks kiitnud riigi konkurentsiamet, mille poolt viimati Termestile Pärnus kehtestatud soojuse piirhind ilma käibemaksuta on 53.29 eurot ehk kohalik koostootmisjaam on kasutanud hinnakujundamisel endale lubatud kõrgeimat taset.
“Fortum Eesti ASi hinnatõus ei ole seotud kütteperioodi alguse ega isegi kütuste hinna tõusuga,” selgitas Fortum Eesti müügijuht Hillar Nuut. “Meile sai 17. juulil lihtsalt läbi üks pikemat aega konkurentsiametiga kestnud protsess, kus leiti lahendus koostootmisjaamas toodetud soojuse hinna arvutamisele ja kulude jagamisele soojuse ja elektri tootmise vahel.”
Pärnu põhjanaabritega võrdne
Soome kaugkütteettevõtteid koondava FinnishEnergyIndustriesi andmetel on Soome keskmine kaugkütte hind koos maksudega 63.90 eurot megavatt-tunni eest. Sama mis nüüd Pärnus.
Eesti konkurentsiameti andmete järgi on Eesti keskmine kaugkütte hind kõrgem kui Soome oma ja Pärnus toodetava kaugkütte soojusenergia odavam kui Eesti keskmine.
“Põhjus, miks Soomes on soojusenergia odavam kui Eestis, on selles, et ettevõtted on seal palju suuremad kui meil ja valdavalt kasutatakse odavatel kohalikel kütustel koostootmisjaamasid ja tööstusettevõtete jääksoojust,” selgitas Nuut. “Samuti on sooja tootmine ja jaotuse kaod Soomes väiksemad kui Eestis keskmiselt.”
Pärnu soojuse hind on enam-vähem võrdne soojusenergia hinnaga Viljandis, Paides, Tartus ja Võrus. Nendes linnades on soojusenergia saamiseks põletatav aineski samasugune. Kütteks kasutatakse kohalikku puitu ja turvast ning põlevkiviõli ja maagaasi tarvitatakse ainult puhkudel, kui soojust vajatakse võrgus väga palju ja tuleb käivitada reservkatlamajad.
“Ainult maagaasi ja õliga köetavates soojusvõrkudes on hinnad 70–90 eurot megavatt-tund, peale selle käibemaks,” teatas Nuut.
Pärnulasi pole petetud
Pärnus kasutati varem soojusenergia tootmiseks 50 protsenti maagaasi, ülejäänud kütus oli kohalik hakkpuit. Nüüd enam kallist maagaasi kütuseks ei kasutata, valdavalt köetakse kohaliku puidu ja freesturbaga, mis on odavamad kui õli või maagaas.
“Seega pole me pärnulasi petnud, kui koostootmisjaama käivitades lubasime, et edaspidi saame toota odavamat soojusenergiat kui vanal viisil jätkates,” sõnas Nuut. “Oleksime endisel viisil hakkpuidu ja gaasiga küttes soojust tootnud, oleks soojusenergia megavatt-tund 10–15 eurot kallim kui praegu.”
Fortumi müügijuht sõnas, et Pärnu soojatootjad on konkurentsiametiga ligikaudu kaks aastat vägikaigast vedanud, saamaks luba sooja hinda tõsta, kusjuures hind on olnud energiatootjatele ebarentaabel.
“Hinnatõusu oli vaja, sest kasvanud on enamik sisendhindasid, tehtud investeeringuid soojavõrkudesse ja kohalike kütuste kasutuselevõtuks,” loetles Nuut, rõhutades taas, et 17. juuli hinnatõusu ajana polnud valitud, vaid see kujunes nii.
Siinkohal on paslik meenutada, et konkurentsiamet lubas tänavu AS Pärnu Veel kergitada hüppeliselt – 17 protsenti – vee ja kanalisatsiooniteenuste hindu.