Rattaparklaid toob juurde alles uus aasta

Kuigi Pärnu linnavalitsus on põhimõtteliselt otsustanud avada Rüütli tänava veel tänavu jalgratturitele, ei tohi seal praegu rattaga sõita. Foto: Urmas Luik

Kui tänavu lisandus Pärnu kesklinna 48 jalgratta parkimise kohta, siis tuleval aastal rajatakse rattaparklaid linnas loodetavasti mujalegi.

“Töös on MTÜ Lääne-Eesti Turismi veetav projekt „Central Baltic Cycling“, milles linn on SA Pärnumaa Turismi kaudu osaline,” rääkis Pärnu linnavalitsuse reklaamitoimetaja Tõiv Jõul. „Selle raames on plaanis rajada veel rataste parkimise kohti: olenevalt hinnast peaks juurde tulema 50–80 rattakohta.”

Parklad Euroopa rahaga

Et suuresti eurorahaga realiseeritav tegevuskava on mõeldud eelkõige jalgrattaturistide teenindamiseks, leiavad uued rattaparklad koha kohalike vaatamisväärsuste lähedal. Ent loomulikult on parklad kasutada pärnakatelegi.

Kui Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi 2007–2013 prioriteedi „Majanduslikult konkurentsivõimeline ja uuenduslik piirkond“ rahastatava projekti keskmes on huvireisijad ja linna kergliiklusprobleemide lahendamist see ei puuduta, on raha peaasjalikult koolide juurde plaanitavate rattaparklate tarvis taotletud Pärnu linna eelarvest.

Iseküsimus, kas nõudlus rahuldatakse.

52 rattavargust

Tarvidus turvalisust pakkuvate rattaparklate järele aga on, sest käesoleva aasta 31. augusti seisuga oli Pärnus registreeritud 52 jalgrattavargust, neist 22 pandi toime avalikus kohas.

Liiati saadeti kevadel linnavalitsusele märgukiri, milles 122 allakirjutanut juhtisid linnapea tähelepanu sellele, et ehkki Pärnu linna transpordi arengukavas propageerib linn kerg-, sealhulgas jalgrattaliiklust, ähvardab parkimiskohtade vähesus ülla idee torpedeerida.

Pöördumise tulemusena paigaldati veel enne suurt suve Rüütli tänavale neli rattahoidlat.

„Kui otsisin, oli kiiresti vaja, sest rattahooaeg oli ammu alanud,” meenutas Pärnu linnaaednik Piret Unn Kiili Betoonis valmistatud ja 1185 eurot maksma läinud rattahoidjate muretsemist. „Vaatasin, et sobiksid keskkonda, sobiksid hinna ja värvi poolest ja oleksid rasked.”

Paraku ei saa linn teha ettekirjutusi eraettevõtetele ja nii on üpris tavapärane pilt, kus suurema või väiksema kaubanduskeskuse lähedaste postide külge on lukustatud poekülastajate kaherattalised sõiduvahendid.

„Olen ise näinud, kuidas Selveri juures on rattad postide küljes, ja see nikats, mis seal ees on, on tühi,” tõdes Jõul. „Linn ei saa öelda, et paigaldage sellised rattahoidlad. Küll saame anda soovitusi, nii et koostöökoht on olemas.”