Arstide streik võib kaasata Pärnu haiglagi

Olenemata, kas Pärnu haigla ühineb streigiga, jääb erakorralise meditsiini osakond tööle ja vältimatut abi antakse edasi, nagu eile väikesele Oliverile. Foto: Ants Liigus

Tervishoiutöötajate kutseliit ja arstide liit teavitasid sel nädalal valitsust, et 1. oktoobrist peatatakse plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinna ja Tartu haiglates ning 8. oktoobrist võib streik laieneda Pärnusse, Viljandisse, Narva ja Kuressaarde.

Praegu on oma tööseisakust teatanud eriarstid, tuues kaasa plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude peatamise. Perearstid alles kaaluvad streigis osalemist, nagu teatas perearstide seltsi juhatuse esimees Anneli Talvik.

Homme peaks streigis kaasalöömist kaaluma Eesti õdede liit, mille lõplik otsus selgub liidu presidendi Ester Pruudeni sõnutsi täna, kui koguneb õdede liidu volikogu.

“Oleme praegu haiglate liiduga palgaläbirääkimiste laua taga ja ootame ära ka nende vastuse meie soovidele, milleks on viieeurone tunnipalk õdedele ja kolmeeurone hooldajatele,” ütles Pruuden. “Seejärel koguneb meie volikogu 20. septembril ja siis saavad liikmed olukorrale hinnangu anda.”

Meedikuid esindavad ametiliidud teatasid, et streigi ajal antakse arstiabi kuni 18aastastele, rasedatele ja onkoloogilistele patsientidele, samuti jäävad tööle kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonnad (EMO).

Samal ajal on just EMOd kõige rohkem tööga koormatud. Tartu arst Märt Põlluveer on avaldanud, et tema 12tunnise vahetuse rekord oli aidata 72 patsienti.

Pärnu haigla erakorralise meditsiini teenistuse juhataja Marit Õun ütles, et suvekuudel, kui vigastusi esineb inimestel rohkem, tuleb neil ööpäevas vastu võtta 100 ja enamgi patsienti.

“Nüüd, sügise poole jääb juba vaiksemaks, ööpäevas tuleb 60–70 haige ümber,” sõnas Õun, lisades, et korraga töötab EMOs Pärnus kaks arsti, keda aitavad õed ja tugiteenistujad. “Koormus on küllalt suur, kuid saame hakkama.”

Meedikute palgad ja nõudmised

Tervise arengu instituudi (TAI) esitatud andmete järgi oli mullu 160tunnise töökuu keskmine brutopalk Eesti arstidel 1483 eurot, õdedel 747 ja õendustöötajail ja haigete hooldajail 419 eurot.

Kõrgeimad oli meditsiinitöötajate töötasud Eestis 2007. aastal, kui brutokuupalk küündis arstidel 1707 euroni, õdedel 838 ja hooldajail 480 euroni. (TAI andmed, mida asrtide liit on kritiseerinud, T. K.)

Sotsiaalministeerium on avaldanud, et arstid teenivad koos lisatundidega keskeltläbi 1800 eurot kuus. Sedagi arvu kritiseerisid arstid teisipäeval Vikerraadios, seades kahtluse alla keskmise palgataseme arvutamise metoodika TAIs.

Meedikute palku tõsteti 2006. ja 2007. aastal. 2009. aastal aga kärbiti tervishoiuteenuste hindu kuue protsendi võrra, mis Eesti õdede liidu andmete järgi tõi meditsiiniõdedele 15protsendise palgakärpe. Nüüdseks on see küll enamikus haiglates kaotatud, kuid töökoormus on õdede kinnitusel varasemaga võrreldes kasvanud.

TAI andmete järgi kahanes aastail 2008–2011 arstide palk 10.67 eurolt töötunni eest 9.27 euroni, õdedel 5.24-lt 4.67 euroni ja hooldajail kolmelt eurolt 2.62 euroni.

Tänavu korraldatud 286 arsti küsitluse põhjal töötab kolm protsenti Eesti arstidest-residentidest alla 32 tunni nädalas, 57 protsenti üle 32 tunni ja 14 protsenti 48 tundi nädalas. Lisatööd meedikuna teeb 62,5 protsenti küsitlusele vastanud arste-residente.

Suvel Tallinnas arstide konverentsil öeldi, et Eesti meditsiin jäi 2010. aastal vaesemaks 169 ja mullu 157 tohtri poolest. Need arvud saadi, kui liideti pensioniikka jõudvad eriarstid, välismaale tööle minevad ja siin residentuuri lõpetavad arstid.

Samal konverentsil avaldati, et Eesti tipphaiglate – Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumi eriarstid teenivad 2250–2300 eurot kuus, kuid selle saamiseks peavad nad töötama ligi poolteise (koefitsendiga 1,43) koormusega.

Arste jääb vähemaks, aga mitte Pärnus

Eestis töötab TAI andmetel ligikaudu 4300 arsti, 8150 õde ja 10 500 õendustöötajat ja hooldajat.

Valitsusele esitatud kollektiivlepingu projekti järgi nõuavad arstid 20protsendist ja õed ning hooldajad keskeltläbi 40protsendist palgatõusu normaalkoormuse puhul.

Ajal, kui Eestis räägitakse arstide arvu vähenemisest, pole see tõbi tabanud Pärnu haiglat.

Pärnu haigla turundusspetsialisti Errit Kuldkepi esitatud andmete põhjal töötab siinses haiglas praegu 171 arsti, 376 õde ja 177 hooldajat, viis aastat tagasi olid need arvud vastavalt 137, 310, 174.

2005. aastal ehk enne tohtrite palgatõusu töötas Pärnu haiglas 137 arsti, 272 õde ja 155 hooldajat.

Samal ajal teatab Pärnu haigla praegugi veel, kui arstide, õdede ja hooldajate arv on viimastel aastatel aina kasvanud, 48 vakantsest arstikohast, 38 vabast töökohast õdedele ja kümnest hooldajakohast. Kiirabiautojuhte oleks samuti kümme juurde vaja.

Vakantsete töökohtade valguses näib tõesti, et palga- ja töötingimused ei vasta meditsiinisüsteemis töövõtjate ootustele.

Anonüümseks jäänud Pärnu haigla meediku sõnade kohaselt teab ta oma kliinikust vähemalt kahte arsti, kes kavandavad välismaale tööle minekut.

Streik võib leida toetust

Kuna arstid toetasid kevadel palka juurde nõudvate õpetajate streiki, ootavad meedikud nüüd neilt solidaarsust. Ja kuna kiirabiautojuhte esindab transporditöötajate ametiühing, võivad streikima hakata nemadki ja vigastatuil tuleb ise jõuda EMOsse, mis ei streigi.

Tallinna ja Tartu haiglate plaaniliste vastuvõttude peatamine hõlmab päevas umbes 4000 haiget ja streigi laienedes mujale linnadesse tööseisakust puudutatud inimeste arv kasvab.

Transporditöötajate streigiga liitumise korral bussiliikluse ja kaubavedude seiskamise tõttu ja õpetajate kaasamisel koolides häiritud õppetöö pärast võib olukord riigis kasvada üldstreiginäoliseks.