Täname oponenti tabavate mõtete eest. Järgnevalt selgitame, miks jääme oma arvamusele kindlaks ja leiame, et õpilasesinduste roll koolides ei peaks suurenema.
Väitlusselts: on naiivne uskuda, et noori hakkaks koolisüsteem huvitama
26. september 2012, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiteks tuleks pöörata tähelepanu juba väitluse alguses tõstatatud küsimusele, kas õpilasesinduste rolli suurenemine aitaks kaasa parema kodanikuühiskonna kujunemisele. Mõlemad pooled on väitluse käigus nõustunud, et Eesti ühiskonda iseloomustab passiivsus riigijuhtimisse sekkumise osas, ent meie hinnangul on tegemist noore demokraatia vältimatu protsessiga.
Oponendi näide Nõukogude Eestist ei täida oma eesmärki, sest nagu juba ristküsitluses mainitud, ei ole tänapäeva passiivse kodanikkonna põhjuseks kunagiste õpilaste vähene kaasatus koolielu juhtimisse, vaid kogu süsteemi mittedemokraatlikkus. Arvame, et tänapäeva kodanikuühiskond on tõusuteel ja õpilasesindustes osalemine protsessi ei kiirendaks.
Veel enam ei näe me, miks esinduste rolli suurenedes peaksid noored olema koolielu puudutavatest küsimustest rohkem huvitatud. Tähtis on aru saada, millistes otsustes me õpilaste kaasatust ootame. On naiivne uskuda, et lihtsalt rolli suurenedes hakkaks noori huvitama koolisüsteem või näiteks arengukava. Igal noorel on tänasel päeval võimalus pürgida õpilasesinduse tippu või vähemalt oma hääl kuuldavaks teha. Me ei näe, miks rolli suurenedes peaks inimesed hakkama nendest võimalustest rohkem kinni haarama. Peale selle peame probleemiks siiski vähest esindatust kogu õpilaskonna hulgas, mis võib lõpuks mõjuda demokraatlikule koolijuhtimisele pigem pärssivalt kui edendavalt.
Kokkuvõttes võime öelda, et õpilasesinduste rolli suurenemine ei aitaks mitte kuidagi kaasa kodanikuühiskonna arenemisele ja piisava esinduseta otsuste vastuvõtmine tooks rohkem kahju kui kasu.