/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2012/09/28/1343672t1h81df.jpg)
Keskkonnaministeeriumi kava turgutada Pärnu jõe hävimisohus lõhepopulatsiooni Lätist toodud lõhe noorjärkudega lükkub tulevasse aastasse.
Lõhekarja asustamine Pärnu jõkke lükkub edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgu kavatseti noorlõhed Pärnu jõe alam-, kesk- ja ülemjooksu kärestikele asustada tänavu sügisel, kuid mullu plaanitud lõhemarja toomine Läti Tome kalamajandist ei realiseerunud, nagu algul kavas oli.
Nimelt soovis ministeerium hankida lõunanaabrite Tome kalakasvatusest Pärnu jõe lõhe asurkonna tarvis sobivat marja. Mari oleks Tomes viljastatud ja rännanud sealt silmtäpise arengustaadiumis Põlulasse hauduma ja alles siis asustatud noorlõhedena Pärnu jõkke.
Paraku olid lõunanaabrid Eestiga läbirääkimiste hetkeks jõudnud kohalike kaluritega kokkulepped sõlmida ja ministeeriumi soovitud marja kogust ei olnud neil võimalik müüa, selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.
Silmtäpis lõhemarja soovis Eesti naaberriigist osta seetõttu, et Eestis pole Liivi lahe piirkonnas peale Pärnu jõe lõhejõgesid, kust paljundusmaterjali võtta, ja siinsele lõhe asurkonnale geneetiliselt lähedased populatsioonid asuvad just Lätis.
”Sellel aastal üritame uuesti ja esialgne kokkulepe on Põlula kalakasvatuskeskuse ja Läti vastavate institutsioonidega saavutatud,” kinnitas Tuus. “Lähinädalad näitavad, kas sugukalade püük Daugava jõesuudmes õnnestub. Kui kala jätkub Läti enda asustamiste kõrval meilegi, saame järgmise sügise perspektiivis asustamisest rääkida.”
Projekt näeb paljundusmaterjali koguseks umbkaudu 90 000 marjatera, mis viie kuni seitsme aasta jooksul Pärnu jõkke asustatakse.
“Kui palju sellest transpordi ja kasvatusprotsessi jooksul kaob, näitab tulevik. Praeguste eelkokkulepete järgi tuuakse suguproduktid – niisk ja mari – Põlula kalakasvatuskeskusesse, kus tehakse viljastamine, marja hautamine ja noorkalade kasvatamine,” kirjeldas Tuus.
Kui suguproduktid veel sel sügisel Põlulasse jõuavad, on Pärnu jõkke asustamise reaalne aeg järgmise aasta septembris. See sõltub kala kasvust ja ilmastikuoludest.
“Loodame, et seekord kõik õnnestub ja saame järgmisel aastal panna aluse Pärnu jõe lõhekarja kiiremale taastumisele,” sõnas Tuus.