Pärnu perearstikeskusest abi otsinud Soomes ravikindlustatud eestlanna väidab, et teda ei võetud jutule ja jooksutati pool päeva haige lapsega mööda linna. Perearstikeskuses aga ollakse veendunud, et patsient oli kärsitu ega mallanud arsti vabanemist ära oodata.
Soomes elava ja Pärnusse õele külla tulnud Kaile Kelu kaheksa-aastane poeg jäi haigeks. Kuna palavikus lapsega reisimine ei tulnud kõne alla, vajas Kelu tööandjale esitamiseks hoolduslehte. Kelu teadis, et Soome ravikindlustusega peaks ta Eestis abi saama: selleks annab õiguse nii talle endale kui pojale väljastatud sinine Euroopa Liidu ravikindlustuskaart.
Hoolduslehe saamiseks pöördus Kelu 17. oktoobril palavikus pojaga Pärnu perearstikeskusesse, kuid seal olla talle öeldud, et Soome ravikindlustusega saab ainult erakorralist arstiabi, ja soovitati pöörduda EMOsse.
Keluga oli kaasas õemees Taavi Nachtigall, kes aimas, et Pärnus ei pruugi arstile nii ladusalt pääseda, kui peaks. Soomes töötav ja seal ravikindlustatud Nachtigall teatas, et on neljal–viiel korral pidanud Pärnu perearstikeskuses pika kadalipu läbi tegema, et arst ta vastu võtaks. Ometi on Mustamäe polikliinikus ja Rakvereski asjad alati sujunud. “Ainult Pärnu perearstikeskuses tuleb lamenti lüüa, enne kui arstile pääsed. Nähtavasti pole töötajaid üldse juhendatud, kuigi seadus jõustus juba neli–viis aastat tagasi,” rääkis ta.
ELi ravikindlustusega inimesel on õigus perearsti poole pöörduda selgi juhul, kui ta ei ole perearsti nimistus.
Õemeheta oleks esimest korda Soome residendina Eestis perearsti vajanud Kelu loobunud oma õiguste eest võitlemisest. “Pärast keeldumist oleksin ma koju läinud,” nentis ta.
Nachtigall aga ei andnud alla ja nõudis perearstikeskuse juhataja jutule pääsemist. Kabinetist, mida Kelu ja Nachtigall pidasid juhataja tööruumiks, tuli pereõde uksest välja ja küsis, miks nad siin istuvad, kui nad pole selles majas arvelgi.
Pärnu perearstikeskuse juhataja Jaan Lemendik väidab, et pereõde oli hoopiski palunud oodata, sest patsient ja saatja jõudsid arstikabineti ukse taha enne, kui registratuurist info andmesidevõrku edastati. “Kui perearst vabanes, olid nad ukse tagant läinud,” sõnas ta.
Haige lapsega ema läks EMOsse, kus arst vaatas lapse üle, kuid ei saanud anda hoolduslehte. Nachtigall kiitis EMO arsti vastutulelikkust, sest Soomes oleks külmetushaigusega laps tagasi saadetud, kuna ei vaja erakorralist arstiabi.
Seejärel suundusid Kelu ja Nachtigall haigekassasse, mille töötaja võttis Pärnu perearstikeskusega ühendust, et ELi arstiabi osutamise reegleid selgitada.
Haigekassa tervisedenduse ja kommunikatsiooni osakonna talituse juht Liis Hinsberg kinnitas, et Euroopa Liidu ravikindlustusega inimesel on õigus perearsti poole pöörduda ka siis, kui ta ei ole perearsti nimistus. “Vajamineva arstiabi puhul kehtivad teistes ELi riikides kindlustatud inimestele ühesugused tingimused ja tasud nagu Eestis kindlustatud ja perearsti nimistus olevatele,” selgitas ta.
Kui saaga sai alguse ennelõunal, õnnestus hooldusleht emal kätte saada pool päeva hiljem ehk enne nelja pärastlõunal.
Pärnu perearstikeskus arvab, et see oli arusaamatus, sest patsienti ei saadetud minema. Lemendik teatas, et OÜ Pärnu Perearstid osutab ELi liikmesriigis kindlustatud isikutele arstiabi võrdväärselt Eesti haigekassas kindlustatutega. Pärast juhtunut teavitati personali veel kehtivast korrast.
Nachtigall aga jääb kindlaks, et neid suunati perearstikeskusest pikema jututa EMOsse ja tegemist ei ole ühekordse eksitusega, vaid tal on tulnud Pärnu perearstikeskuses mitu korda oma õigusi tõestada, sest sealsed töötajad ei tunne reegleid. “Selge see, et on järjekord. Kui täna ei saa, saab homme, aga meid keelduti üleüldse arstile laskmast,” märkis ta.