Kaks Eesti juurtega Rootsi riigipäeva saadikut soovivad teisaldada Gustav II Adolfi ja Karl XII monumendid Stockholmi kesklinnast mõnda kõrvalisemasse kohta.
Eestlased Rootsi kuningate kallal
18. oktoober 2012, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Annika Lillemets ja Valter Mutt, kes riigipäevas kuuluvad roheliste fraktsiooni, tegid oma mõtte avalikuks artiklis, mis ilmus 10. oktoobri Aftonbladetis.
Muti arvates võiksid Gustav II Adolf ja Karl XII seista kuskil monumentide surnuaias. Näitena tuuakse sellist surnuaeda Balti riikides, kuhu on kokku kogutud endised punaskulptuurid, Lenini omad kaasa arvatud. Kirjutajad peavad ilmselt silmas Leedu Grutas parki (rahvasuus Stalini maailma), mis asub Vilniusest umbes 130 kilomeetrit edelas Druskininkai lähedal.
Mutt leiab, et sellise monumentide surnuaiaga võiks tähistada Rootsi kultuuripärandi tumedamat osa. Mutt ja Lillemets peavad Gustav II Adolfit ja Karl XII ”sõjakuningateks“, kelle valitsemisaega iseloomustavad armutu rõhumine ja sõjad.
Mutt pöörab tähelepanu sellelegi, et Karl XII monumendi juures kogunevad paremäärmuslased ja seegi võiks olla põhjus kuju teisaldamiseks.
Mutt ütleb Aftonbladetis, et võib-olla on temal ja Lillemetsal Eestist teise maailmasõja ajal põgenenute lastena teravdatud suhtumine sõja ja sellise ajaloo eksponeerimisse.
Gustav II Adolfi kuju seisab samanimelisel platsil ja Karl XII oma Kuningaaias. Vanade kuningate asemel võiksid seal olla hoopis tänapäevasemad kujud, leiavad riigipäeva kaks liiget. Uued kujud kuningate asemel peaksid sümboliseerima rahu, sallivust, mitmekesisust ja vabadust.
Mõlemad seadusandjad toonitavad, et tegemist on nende isikliku arvamusega ja seda ei saa võtta kogu Rohelise Partei omana. ”See seisukoht ei ole minu fraktsiooni oma, kuid ma ei tunne siin mingit vastuolu. See on kooskõlas meie partei patsifistliku hoiakuga,“ ütleb Valter Mutt.
Kahe Eesti pagulase järeltulija avaldusele vastas 16. oktoobri Aftonbladetis Ivar Paljak ning kogu loo trükkis ära eilne Stockholmi Eesti Päevaleht. Paljaku arvates tuleb Gustav II Adolfit ja Karl XII käsitleda nende ajaloolises kontekstis. Mõlema arvele langeb rida riigikorralduslikke reforme Rootsis. Gustav II Adolf asutas 1632 Tartu ülikooli ja Karl XII lõi 1700. aasta sügisel Narva all tagasi Peeter I juhitud Vene vägede sissetungi.