Politsei suhtub loomapiinamisse tõsiselt

Ehkki Kurri surmast on möödas üle poole aasta, võtab kassikese lõpu meenutamine Margot Aida silma veel ikka märjaks. Seda enam, et truu sõber, kes läbi aastakümne vanaprouale seltsi pakkus, suri pätipoiste süü tõttu.

See juhtus möödunud aasta septembris, kui Kurri viieks päevaks kaduma jäi. Esiti ei saanud Aida arugi, et loomaga midagi halba on juhtunud.

“Ta liikus küll väga aeglaselt, aga mul oli nii rõõm, et ta tagasi tuli, et ma ei osanud sellele isegi tähelepanu pöörata,” meenutas Aida, arvates, et ju siis pole Kurril kuskile kiiret. Aga mõne aja pärast kaotas kass liikumisvõime. “Kükitas ühe koha peal ja kui käe välja sirutasin, karjatas,” ei saanud Aida oma lemmikut puudutadagi, sedavõrd valus oli loomal.

Raha ei jätkunud

Aida viis oma neljajalgse sõbra loomatohtri juurde, kelle hinnangul võis loom sellise vigastuse saada ainult inimese käe läbi. Esiti soovitatud Aidal minna loomaga tagasi koju: ehk paraneb ise. Aga kassi tervis hoopis halvenes. Ta ei suutnud enam üldse käia.

Uuesti arsti vastuvõtul, sai naine teada, et loomal on seljaaju vigastus. “Ent täpsem diagnoos, operatsioon ja lahastamine oleks läinud nii ja nii palju maksma ja ma ütlesin, et minul ei ole raha,” valis Aida olude sunnil odavama, tabletiravi.

Talve elas Kurri tablettide peal üle, ehkki vaevaliselt. “Ta ainult esimeste käppadega tõmbas ennast edasi, tagumine ots oli ühele poole ja lohises järele,” meenutas Aida kassi piinu, mille hulka kuulusid seedehäiredki. “Ta ei saanud väljaheiteid teha, põis ei tühjenenud.” Kevadel ei jäänud Aidal muud üle, kui hirmsat paratamatust tunnistada ja loomake surmata lasta.

Erilised julmurid

Pärast seda läks Aida sõbrannade soovitusel politsei jutule. “Mõtlesin, et mis see politsei ikka, et väike kass …” ei lootnudki naine, et politsei tema murega tegelema hakkab.

Ent 7. mail alustas vanemkonstaabel Karmen Kuimet väärteomenetlust loomakaitseseaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toimepanemist. Ja selle eest on Aida Kuimetile pisarateni tänulik.

Et menetlus on alles pooleli, ei avalda politsei detaile. Küll kinnitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Hedy Tammeleht, et politsei suhtub loomapiinamisjuhtumitesse väga tõsiselt. Ja paraku neid ikka esineb.

Tänavu on politsei Pärnumaal registreerinud üle 30 juhtumi, mis on seotud loomadega, kahel juhul on teateid tulnud looma piinamise kohta. Enamik puudutab aga hulkuvaid koeri, kes inimesi ja teisi loomi on rünnanud.

Läheb hästi, kui loom vigastustest paraneb ja ellu jääb, kuid kahjuks on palju neid juhtumeid, kui ta piinamise tagajärjel sureb.

Ja isegi kui ei sure, on niisuguste juhtumite uurimine keerukas, kuna loom on tumm tunnistaja ja eelkõige tuleb loota pealtnägijate ütlustele. Sealt üleskutse, et kui keegi märkab looma piinamist, tuleks sellest kohe teavitada politseid ja võimalusel sekkuda. “Väikse looma kallal jõhkrutsemine näitab erilist julmust,” kinnitas Tammeleht, et sellisel teol pole mingit õigustust ja süüdlased peavad oma karistuse saama.