Jõuludeks ehitab Pärnu sundüürnikele veel ühe maja

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnale kuuluv uus üürimaja Männi 15c on jõudnud viimistlusjärku.
Linnale kuuluv uus üürimaja Männi 15c on jõudnud viimistlusjärku. Foto: Urmas Luik

Tänavu jõuludeks saab Pärnus valmis linnale kuuluv ja abivajajaile renditav 16 korteriga maja Männi tänaval, mis olemasolevale 10 843ruutmeetrisele linnavalitsuse elamufondile lisab 661,2 ruutmeetrit üüritavat elamispinda.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna andmetel on linnal 16 üürimaja.

“Oleme sõlminud 335 üürilepingut, koos pereliikmetega elab Pärnu linna elamispinnal 522 linnakodanikku,” ütles majandusosakonna elamumajanduse peaspetsialist Liivi Vaidla. “Linnalt võivad eluruumi taotleda vastavalt kehtestatud korrale sundüürnikud ja inimesed, kes vajavad eluruumi probleemi lahendamisel abi sotsiaalhoolekande seaduse alusel.”

Kuigi linn on saanud anda eluruumi üle poolele tuhandele inimesele, on korterijärjekorras 199 pärnulast, neist 110 sundüürnikku ja 89 korteritaotlejat, kelle majanduslik seis ei võimalda eluruumi soetada vabaturult.

Samal ajal pole elamine linna üürimajades tasuta.

“Üürimäärad eluruumide üürileandmisel ja muud üürilepinguga kaasnevad olulised tingimused otsustab linnavalitsus,” selgitas Vaidla.

“Praegu kehtivad üürimäärad on elamuti erinevad, kõikudes 1.12 ja 1.30 euro vahel ruutmeetrilt kuus. Üüri arvestamise põhimõtted on kehtestanud Pärnu linnavolikogu ja seda on tehtud kulupõhiselt. Ehk üür peab katma hoonete haldamise, hooldamise ja korrashoiu kulud. Maksedistsipliin on sundüürnike puhul väga hea,” lisas Vaidla.

Korrutades üürimäärad ruutmeetritega, teeb see üürituluks 150 000 eurot aastas. “Munitsipaalelamufondi kuludest-tuludest saame räägida teoreetiliselt,” sõnas Vaidla. “Selge, et erasektori kinnisvaraturuga linna elamumajandust võrrelda ei saa, aga kohaliku omavalitsuse ülesanne ja lausa seadusest tulenev kohustus on tagada elamispind abivajajaile. Tulemus, kus tekib tagasihoidlik tulugi, on hea.”

Sundüürnikud on eelisseisus

Renoveeritud majades ja uusehitistes üürivad eluruume omandireformi käigus omanikele tagastatud elamute üürnikud, kuna finantseeritud on nende hoonete ehitamist-renoveerimist koostöös SA KredExiga, millelt tagastamatu rahalise toetuse saamise üks tingimusi ongi eluruumide üürimine just sundüürnikele. Ühiselamutes on üürnikeks sotsaalsesse riskigruppi kuuluvad inimesed.

“Sundüürnike puhul kontrollitakse, et isik oleks elanud õigusjärgsele omanikule tagastatud eluruumis enne tagastamist ja kuni linnalt eluruumi taotlemiseni,” selgitas Vaidla. “Aga sotsiaalhoolekande seaduse alusel eluruumi taotlejate avaldusega tegeleb linnavalitsuse sotsiaalosakond, selgitades välja inimese iseseisva hakkamasaamise võimekuse ning edastades selle hiljem elamukomisjonile otsuse tegemiseks. Mingit piiri, kui vaene peab inimene olema, et linna eluruum saada, ei ole, sest kõik sõltub individuaalsest probleemist ja konkreetsest olukorrast.”

Eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord sätestab, et isikuga, kes taotles eluruumi üürimist sotsiaalhoolekande kaudu, sõlmitakse üürileping üldjuhul aastaks. See tähendab, et üürilepingut pikendatakse ainult neil juhtudel, kui linnalt eluruumi taotlemise põhjus on jätkuvalt olemas.

“Seega, kui abivajadus kaob, uut üürilepingut ei sõlmita ja inimene saab oma eluruumi probleemi lahendamisega edaspidi ise hakkama,” märkis Vaidla. “Sundüürnikega sõlmitakse üürilepingud viieks aastaks.”

Linnamaju oleks rohkem vaja

“Elamufondi suurendamine oleks kindlasti perspektiivikas tegevus ja seda sugugi mitte ainult sotsiaalhoolekande seaduse edukaks rakendamiseks,” arvas elamumajanduse peaspetsialist. “Linnal võiks olla ruume, mida üürida soodsalt näiteks noortele peredele, spetsialistidele, et sellega aidata kaasa linna arengule.”

Vajadust uute üürimajade järele kasvatab seegi, et rida linnamaju asub tulevase üle Pärnu jõe viiva kolmanda silla koridoris ja võib sillaehitamise käigus linna eluruumide käibest välja langeda, kuna need lammutatakse.

Näiteks Lai 26 ja 28 ja veel mitu maja sealkandis. Nendes on majandusosakonna andmeil praegu 25 üürikorterit, mis tuleb elanikele asendada, kui need sillale ette jäävad.

Pärnu munitsipaalelamufond

Pärnu linnale kuulub 16 üürimaja:

* Lai 17, tänavapoolne tiib renoveeritud 27 korteriga korterelamuks, hoovitiib on ühiselamu;

* Liiva 8b I, renoveeritud 21 korteriga korterelamu;

* Liiva 8b II, uusehitis samuti 21 korteriga:

* Liiva 8d, 46 korteriga ühiselamu;

* Metsa 7a, 16 korteriga uusehitis;

* Metsa 16, linnale kuuluvad korterid 1–40;

* Rohu 58c I ja II (pildil), kahes elamus on kokku 42 korterit (uusehitis);

* Lai 26 ja 28, Pikk 16a, Raba 1, Tammiste tee 1, Videviku 6, Vingi 3 ja 7. Tegemist on avalikes huvides erastamisele mittekuuluvateks üürielamuteks tunnistatud majadega, mis pikas perspektiivis ei ole säilitatavad.

Kokku on linnal 10 843,3 ruutmeetrit üüritavat elamispinda.

Allikas: Pärnu linnavalitsuse majandusosakond

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles