Pärnu haigla tavaline töörütm ja vastuvõtud on taastatud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu haigla.
Pärnu haigla. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Arstide streigi peatamise järel taastati eile Pärnu haigla tavapärane töörütm, teatas SA Pärnu Haigla ravijuht Veiko Vahula. Patsientidega, kelle plaanilised vastuvõtud streigi ajal ära jäid, lubas haigla ise ühendust võtta.

“Pärnu haiglas oleme praeguseks ravitöö taastanud normaalses rütmis,” kinnitas doktor Vahula. “Kõik juba planeeritud ambulatoorsed vastuvõtud ja plaaniline statsionaarne tegevus toimuvad täies mahus. Patsientidega, kelle plaaniline vastuvõtt streigi ajal ära jäi, võtab haigla ise ühendust ning neile püüame leida võimalikult sobiva uue aja.”

Vahula teatel taastus haigla tavapärane töörütm juba üleeile, kui haigla juhtkond leppis kohapealsete streigikorraldajatega kokku, et enne riikliku leppe sündi taastatakse ambulatoorsed vastuvõtud Pärnu haiglas ametlikku streigi katkestamist ootamata. Streik lõpetati eile.

Vahula sõnutsi algas eile tavapärane kirjapanek eriarstide vastuvõtule haigla registratuuri telefonil 447 3300.

“Peame õigeks eelisjärjekorras leida vastuvõtuaeg just neile haigetele, kelle vastuvõtt streigi ajal ära jäi, mistõttu loodame kõikide patsientide jätkuvalt mõistvale suhtumisele ja palume vabandust tekkida võivate tavapärasest pisut pikemate kõneooteaegade pärast registratuuris, samuti ajutiselt pikenenud arstijärjekordade pärast,” ütles Vahula. “Omalt poolt on osa arste lubanud vabatahtlikult lisavastuvõtuaegu ning haigla on valmis vajadusel lisama diagnostiliste uuringute aegu nädalavahetustel, et see pingeline ja segane periood kiiremini koos ületada.”

Vahula ei kommenteerinud, kui palju majanduslikku kahju streik Pärnu haiglale tõi.

“Praegu oleme kogu jõu suunanud patsientide streigijärgsele võimalikult heale teenindamisele ja lõplikke hinnanguid tekkinud majandusliku kahju suurusele ei ole me veel andnud,” sõnas ta. “Meie haigla senine kogemus kinnitab, et targalt ja üksteisest lugupidavalt toimetades oleme koos kõigi töötajatega hullemastki üle saanud.”

Haigla on natuke murelik

“Meie haiglale on leppe täitmine järgmisel aastal olukorras, kus personalikulude kasv ei ole veel kaetud haigekassa poolt tuludega, suur väljakutse ning järgmise aasta eelarve saab olema väga pingeline,” märkis Pärnu haigla ravijuht. “Eriti arvestades seda, et haiglal on käimas mitu arendusprojekti, muuhulgas uue hoone ehitus, sisustamine ja kasutuselevõtt psühhiaatria, taastusravi, naha- ja suguhaiguste eriala tarvis. Haigla järgmise aasta eelarve rõhuasetusi hakkame planeerima lähitulevikus.”

Eesti arstide liidul ja Eesti tervishoiutöötajate kutseliidul on jätkuvalt streigiõigus, mis lõpeb kollektiivleppe allkirjastamisega. Kollektiivleppe allkirjastamise eeldus on haigekassa teenuste hinnakirjas palgakomponendi muutmine ning sotsiaalministri ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe kirjalik kinnitus, et sõlmitava kollektiivlepinguga võetavad rahalised kohustused on riigieelarve seisukohast aktsepteeritavad.

Streigi saavutused

1. märtsist 2013 on arsti töötasu alammääraks kaheksa eurot tunnis (arvestuslikult 1344 eurot kuus),

õdedel 4.50 eurot tunnis (756 eurot kuus),

hooldajail 2.60 eurot tunnis (436.80 eurot kuus),

kiirabitehnikutel 3.83 eurot tunnis (599.80 eurot kuus).

Arstide-residentide töötasu alammäär on 7.60 eurot tunnis (arvestuslikult 1276.80 eurot kuus) ja 1. jaanuarist 2014 on arsti-residendi töötasu alammäär võrdne arsti tunnitasu alammääraga.

Alates 1. märtsist 2013 pikeneb esmase ambulatoorse visiidi pikkus arstil ja õel 5 minutit, statsionaarses ravis pikeneb arsti tööaeg voodipäeva kohta 4 minutit ja õel 17 minutit.

Andmed: Eesti haiglate liit

Märksõnad

Tagasi üles