Luksuslik väikekool otsib head naabrit

Maakonna ainus meessoost klassiõpetaja Tarvi Tasane tõdeb, et väikses maakoolis elatakse perena. Koolivägivallast ei tea selle maja lapsed midagi. Foto: Ants Liigus

Kui Halinga valla arengukava koostamisel oli kaalukausil Vahenurme lasteaia-algkooli sulgemine, tegi kõnealuse kandi kogukond vallale pöördumise palvega kool avatuks jätta ja pakkus välja õppehoone halduskulude kahandamise mooduse.

Nimelt leidsid kohalikud, et kool ja lasteaed võiksid jätkata edaspidi tegevust hoone ühes tiivas ja teise majapoole saaks välja rentida. Hoones on aastaid töötanud Vahenurme külaraamatukogugi.

Nii Vahenurme kooli- kui lasteaialapsed pärinevad ümbruskonnas küladest, kus kokku elab ligemale 450 inimest.1993. aastal ehitatud õppehoone on ruumikas ja avar ning ehitatud lasteaiaks-algkooliks ajal, kui lapsi oli rohkem ja hoone ülalpidamine ei käinud üle jõu.

Mis on saatusel Vahenurme koolile varuks, pole veel teada ja tulevikku ei oska prognoosida ka õppeasutuse juht Tarvi Tasane.

Kogukonna rahvas on Tasase hinnangul seda meelt, et kui õpilaste arv langeb alla kümne, ei jää muud üle, kui uksed kinni panna. Igal juhul teab Tarvi Tasane Halinga vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni esimehena, et kooli sulgemise punkt on valla arengukavast välja võetud.

“Kui Halinga vald ei suuda majatiivale rentnikku leida ega kooli üleval pidada, võetakse kooli sulgemise teema uuesti päevakorda,” rääkis koolijuht ja avaldas lootust, et sõbralikud naabrid siiski leitakse ja õppeasutus saab edasi eksiteerida.

Närvilisi pole

Praegu koondab Vahenurme lasteaia-algkooli lasteaias tegutsev liitrühm 15 mudilast ja kuueklassilises koolis õpib 13 last – pere põhimõttel toimetav kool on tõeline luksus ja võiks olla iga lapsesõbralikku õpikeskkonda hindava lapsevanema unistus, kui see ei asuks pärapõrgus, vaid linna ääres.

Ja töövahendid on tänu innovaatilisele koolijuhile viimase peal: tundides on kasutusel puutetundlik tahvel, projektor ja sülearvuti. Selle kooli õpilased saavad kolm korda päevas süüa ning nõnda on see olnud juba aastaid.

Juhtus nii, et ühel päeval läks katki koolikell. Oli selline kole ja plärisev. Ja tuli välja, et selle traumeeriva helitagi saab väga hästi hakkama.

Nagu eespool viidatud, on sellest õppeaastast Vahenurme lasteaia-algkooli eesotsas direktori kohusetäitjana Tarvi Tasane. Ta on maakonna ainus meessoost klassiõpetaja, kes õpetajaameti valis pedagoogist ema eeskuju järgides.

Tasane lausub, et klassiõpetajaks õppima lähevad mehed küll, aga kooli tööle ei jõua, sest palk on väike. Tasane alustas Vahenurme koolis kaheksa aasta eest arvutiõpetajana ja jätkas klassiõpetajana.

“Meesterahvas peab mitmel kohal rabama, et peret toita,” märgib ta ja lisab, et käib Pärnu-Jaagupi gümnaasiumis arvutitunde andmas.

Tasane on teinud oma koolile kodulehe, kuhu riputab üles laste loomingut. Üldse kasutab ta õppetöös nüüdisaegseid metoodikaid ja praegu õpib haridustehnoloogiks. Haridustehnoloog suudab koolitada õpetajaid kasutama moodsaid tehnilisi seadmeid ja looma õppevahendeid.

Samuti on Tasase tehtud maakondlik klassiõpetajate blogi: mees on ühtlasi Eesti klassiõpetajate liidu maakondliku esinduskogu loomise initsiaator.

“Lasteaias praegu lapsi on ja tuleb juurdegi. Asi pole lootusetu. Noored on hakanud Pärnu-Jaagupisse tagasi tulema. Otsivad võimalust Pärnusse tööle minna,” seletab Tasane, kes oma jutu järgi on juuripidi nii kindlalt Pärnu-Jaagupis, et perest eemalolek tundub võimatuna.

Tunde annab meistersportlane

Kuueklassilises koolis töötab täiskohaga kaks õpetajat, üks neist on koolijuht ise, teine on kõrgkooli peagi lõpetav 22aastane Karina Kotkas, kes üldsusele on rohkem tuntud laskesportlasena: ta on Eesti noorte ja juunioride meister ning naiste karikavõistluste võitja, laskesporti teinud üle seitsme aasta.

Kotkas on omal alal andekas, sünnipäraselt kindla käe ja kotkasilmaga. Verd ega pisaraid tema eduloos pole, higi valanud ta siiski on. Maailmameistrivõistlustelt naasis ta 23. koha ja Eesti rekordiga.

Kotkas tahab lõpetada sel õppeaastal Tallinna ülikooli inglise filoloogina. Vahenurme koolis töötab ta teist kuud ja on samas majas kunagi lasteaias käinud.

Osalise koormusega käivad Vahenurmes lapsi õpetamas kunsti-, muusika-, vene keele ja kehalise kasvatuse õpetaja.

Kotkase meelest on liitklasside puhul kõige keerulisem tundi üles ehitada, jagades aega eri tasemel õpilaste vahel: ühes klassis õpib kuus ja teises seitse last.