Pärnumaa eelistatuim kruusatee jääb tuleval aastalgi mustkatteta

Pärnumaa murelaps ja juba kümme aastat remondi eelistuste eelistus, riigimaantee Vahenurme ja Koonga küla vahel on kevadise lumesulamise ajal sisuliselt läbimatu. Foto: Ants Liigus

Koonga kandi inimesed peavad pealinna sõiduks tegema naabermaakonna kaudu paarikümnekilomeetrise ringi, sest otsetee on auklik nagu sandikuub ja pole kevadtalviti sõidetav.

Aga just seesama Pärnu-Jaagupi – Kalli tee 17kilomeetrine Vahenurme-Koonga lõik on kirjutatud Pärnu maakonna sotsiaalse infrastruktuuri 2008.-2015. aasta teemaplaneeringus eelistuste eelistuseks, mis riigile kuuluva kruusateena vajab mustkatet.

Tegelikult pidanuks see mure habeme kasvatamise asemel olema unustatud, sest maakonna arengukavas on kirjas, et nimetatud tee saab mustkatte 2003. aastal. Kümme aastat on möödunud ootuses ja algavasse aastasse ei suutnud kõnealust teelõiku suruda isegi Koonga ja Halinga vallavanema kiri majandus- ja kommunikatsiooniminister Partsile.

Põhjapoolne ümbersõit

Kõnealune teelõik on osa Põhja-Pärnumaa ümbersõidust, mis lühendab kesk- ja lõunaeestlaste teed riigi lääneossa ja saartele. Osa sellest, Kergu – Pärnu-Jaagupi 7,3kilomeetrine lõik Kergust Pööravereni on saanud tolmuvaba katte ja edasi jätkub 9,3 kilomeetri väljaehitamine.

Tulevikku lükatud Pärnu-Jaagupi – Kalli tee kohta räägib Koonga vallavanem Andres Hirvela, et kohalikule rahvale on see pikk kannatuste rada, normaalsete liiklustingimuste puudumine riigi mastaabis olulisel teelõigul.

“Korraliku teekatte puudumine piirab ettevõtluse arengut vallas, sest vihmadega ja eriti lumesulamise ajal on sel teel pikka aega piiratud nii liikumisvõimalused kui ka auto kaal,” märgib ta.

Maavanem Andres Metsoja, maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik ja teemaga seotud isikud vaatasid nädalapäevad tagasi oma silmaga üle tänavu valminud teeobjektid ja plaanisid tulevasi vajadusi.

“Probleemi näen Põhja-Pärnumaa ümbersõidu lõplikus valmimises, see on maakonna kruusateede ümberehitamise prioriteet,” kinnitab Metsoja. “Objekt on riigimaanteede teehoiukavas ja peaks selle järgi tervikuna valmima järgmisel aastal, kuid on selge, et 2013 on võimalik lõpetada ainult Kergu – Pärnu-Jaagupi tee ehitus ja Pärnu-Jaagupi – Kalli rahastamine on taas küsimärgi all. Minister Parts lubas vastuses vallavanematele, et kõnealuse tee mustkatte alla viimine on võimalik kahes lõigus aastatel 2014-2015, kuid see omakorda tuleneb valitsuse kinnitatavast teehoiukavast.”

Siinkohal pole kasu teadmisest, et riigi kõrvalmaanteed Pärnu-Jaagupist Kallini ja Kerguni on aastateks 2010-2013 koostatud teehoiukavas kui ettevõtlust toetava infrastruktuuri ehitamine ning nende ümberehitamine asfaltbetoonkattega teeks on sellekohases pingereas kõrgel kohal.

Küsimus on rahas, mida ehitushangete korraldamisel ja hindade tõustes napib. Kui Kergu–Pööravere vahele kulus ligi 2,7 miljonit eurot, siis Pööravere – Pärnu-Jaagupi teelõigu täismahus lõpetamiseks on vaja 3,8 miljonit eurot ning kokkuvõttes on kogusumma juba ligi kolme miljoniga miinuses, võrreldes esialgu teehoiukavas kinnitatuga.

21. sajandi vääriline

Aasta plusspoolele nimetab maavanem Pärnumaa tähtsaima teeobjekti, Via Baltica niinimetatud Pärnu väikese ümbersõidutee.

“See tee koos aasta varem valminud Liivi teega on leidnud hea kasutuse ja on ehitusliku tulemina koos juurdepääsuteede, tunnelite, müratõkete ja valgustusega tõeliselt 21. sajandi vääriline,” tõdeb Metsoja, tundes heameelt ümbersõiduga samaaegselt valminud kergliiklusteede võrgustiku üle, mis ühendab Sindit Vana-Pärnuga ja mida tervisesportlased aktiivselt kasutavad.

Maavanem loodab, et ümbersõidutee Lääne haru ehk Tallinna maantee ja Lihula maantee uus ühendustee annab impulsi nii Loode-Pärnu tööstusküla kui lennuvälja arengusse ja toob külastajaid Audru ringrajale.

Maanteeameti Lääne regiooni tasandil nimetab Raadik tänavuse tipuna Pärnu ümbersõidutee valmimise, aastal 2009 alanud objekti maksumus oli 39,7 miljonit eurot. Tööde nimistusse jäävad ka Sauga ja Papiniidu sild, üheksa kergliiklustunnelit, 16,7 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid.

“Kui enne oli Ehitajate tee linna arengu pidur, siis nüüd oleme läänepoolse ümbersõiduga linna arengust ette jõudnud,” väidab Raadik. “Linn saab areneda, valmisehitatud ristmikele peaksid tänavad külge tulema – inimesed arvavad, et maanteeamet on töö pooleli jätnud, aga linnatänavad ei ole riigi omad.”

Pärnu ümbersõidu garantiiaeg on viis aastat, selle aja sees parandab ehitaja ilmnevad vead.

Maapiirkonna suurim teeremont on lausa rahvusvaheline. See viib Kilingi-Nõmmest Jäärja ja Kiisa küla kaudu Läti piirini ning jätkub Mazsalaca linnani. Objekti rahastavad mõlemad riigid ja Euroopa regionaalarengu fond. Lätlased on oma 18 kilomeetrit valmis saanud ja Raadiku ütlust mööda oligi nii mõeldud, sest eestlastel läheb oma niisama pika teelõiguga rohkem aega.

Maavanem ja maanteeameti Lääne regiooni direktor on ühel meelel, et tuleval aastal tuleb jätkata Pärnu-Lihula maantee rekonstrueerimist Pärnust Valgeranna teeristini ja ehitada kõrvale kergliiklustee, pidades silmas Audru ringraja valmimist.

“Via Baltical on vaja alustada prioriteetsete lõikude projekteerimist, need on Pärnust väljuvad suunad ja Nurme õgvendus ning lõpetada juba jutuks olnud Põhja-Pärnumaa ümbersõidul Kergu – Pärnu-Jaagupi lõigu väljaehitamine. Saame parema regionaalühenduse Lätiga ja loodetavasti toob see mõlema riigi äärealadele elu ja turiste,” leiab maavanem.

Läbi Jäärja küla Lätti viiva tee kui rahvusvahelise tähtsusega riigimaantee mustkatte alla viimine on samuti 21. sajandi vääriline ettevõtmine, selle asfaltimise vajadus on päevakorral olnud paarkümmend aastat.

Kruusateed ja sillad

Lõppeval aastal oli Pärnumaal remondis kaks silda, need olid 65 meetri pikkune Sindi-Lodja sild üle Reiu jõe ja 17,5 meetri pikkune Hudsoni sild üle Lähkma jõe.

Tuleval aastal ootab remont ees kolme riigile kuuluvat silda, need on Valgeranna, Karaski ja Paatsalu sild. Pärnu maakonnas jääb riigiteedele kokku 115 silda.

Riigiteid on maakonnas 1429,5 kilomeetrit, neist ligi pool endiselt kruuskattega. Sellel aastal said Ehitajate teelt freesitud puruga tolmuvaba katte Lindi-Liu ja Audru-Sanga tee.

Tolmusaba ei keeruta enam auto taga kuival ajal üles need, kes sõidavad näiteks Tõhela ja Tõstamaa, Suigu ja Tootsi, Uulu ja Soometsa vahel. Lõiguti kokku liites saab 40,8 kilomeetrit. Tuleva aasta plaanides on tolmuvabade katete ehitamist peaaegu niisama palju nagu tänavu. Pikemad lõigud on 2,5 kilomeetrit Massiaru ja Teaste vahel ja 1,6 kilomeetrit Tihemetsa ja Kärsu vahel.

Eeldatavasti saab maakond riigiteede tarvis 7,5 kuni 8 miljonit eurot, peale selle hoolde- ja tegevuskuludeks ning jääteede rajamiseks 2,5 miljonit eurot. Rahanumbrite suurusjärk ei erine tänavusest, kuigi odavamaks vaevalt ükski ettevõtmine läheb.

“Tervikuna olen rahul, et mustkatte alla suudeti maakonnas viia ligikaudu 40 kilomeetrit kruusateid,” ütleb maavanem. “Väga oluline on järjepidevalt remontida kruusateid, uuendada katteid ja korrastada kuivendussüsteeme.”