Arulage püüdis bussi siiliga õnneks võtta

Ei Ülo Viiksaar (vasemal) ega Margus Maiste ole seni näinud nii suure hoolega tehtud siili, nagu esimene sellel teisipäeval Lepplaane teelt leidis. Foto: Ants Liigus

Mulgi Reiside bussijuht Ülo Viiksaar võib tänada lahket saatust ja oma terast silma, tänu millele ta sõitis mööda teele asetatud laminaatplaadist tehtud siilist.

Samuti jääb bussijuhil kiita pasatski liigagarust ehk seda, et nadikael oli ohtliku viguri mustaks värvinud, mistõttu siil paistis pruunikal porisel kruusateel välja.

„Tulin õhtuse Tootsi–Lepplaane–Kilksama–Pärnuga ja pärast Lepplaanet enne Muda bussipeatust on väga järsk kurv, vähemalt 85, isegi 90 kraadi,” meenutas Viiksaar teisipäeval kella 19.30 ajal toimunut. „Olin veel kurvis, kui see vigur paistma hakkas. Siis läks natuke aega reageerimiseks, nii et esisillaga sõitsin puhtalt üle, ühe tagarattaga sain siiski servale pihta.”

Ehk oleks hullus olukorras aidanud kahe jalaga piduripedaalile kargamine, aga nagu seitsmeaastase bussijuhistaažiga mees eile oma käitumist hindas, ei saanud ta sellegi läbi pea tormanud mõtte ajendil toimida.

„Mul oli kaks inimest peal, mõtlesin, et äkkpidurdamisega tõmban nad istmelt põrandale,” rääkis Mulgi Reiside sohver.

Nagu Viiksaar pärast bussi pidamasaamist oma silmaga veendus, oli ta siili servale pihtasaamisega üle sõitnud üksnes ehk tollisest “okkast” ehk kruvist. See, kuigi nõelterav, oli õnneks liialt lühike, et bussi rehvi läbi torgata.

„See on esimene kord, kui sellist nalja näen,” laiutas bussijuht eile nähtavalt hoole ja armastusega valmistatud siili juures käsi. „Ilmselt oli ta tehtud väikese auto jaoks, sellele oleks ta palju liiga teinud.”

Mulgi Reiside Pärnu regiooni juhataja Margus Maiste hinnangul valmistas siili mõistuseta inimene, sest arukale ei tohiks selline väärastunud idee pähegi tulla.

Ka on siili kallal nähtud vaeva hinnates raske uskuda, et elukardetava viguri on teinud lapsekäed.

Maiste arvates on aga kõige hullem, et välistada ei saa varianti, kui keegi sisustas nii oma igavat õhtut. Viskas siili teele ja vaatas lähedal peenikest naeru pidades pealt, mis juhtuma hakkab.

Kui tõesti sedasi, on väga tõenäoline, et samasuguseid juhtumeid tuleb lähiajal veel. „Sellised ohud meid tee peal varitsevad,” oli Maiste võllaroa isiku paljastamise suhtes siiski optimist. „Sealkandis pole elanikke nii palju, usun, et küll nad teavad, kes seal liiguvad.”

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais sõnas, et jutuks olnud harva esineva teo toimepanijat saab süüdistada liiklusseaduse § 14 lõige 7 põhjal.

Viimane ütleb, et keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust; ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.

„Karistus sellisel puhul on päris keeruline ja tuleneb konkreetsest juhtumist ning selle asjaoludest, mis selgitatakse välja menetluse käigus,” tõdes Kais.

Midagi analoogset Lepplaane teel juhtunuga leidis aset Pärnus kümmekonna aasta eest, kui rannalised veristasid end nööpnõeltest valmistatud ja liiva peidetud siilidega. 2002. aastal tabatud neljaliikmelise kamba juhi saatis kohus 2003. aastal kuueks aastaks vangimajja.