Pärnu aasta teoks sai kaua tehtud kaunikene

Foto: Ants Liigus

Kui Pärnu ümbersõidutee ehitamine 2009. aastal plaanitud augusti asemel oktoobris hakatuse sai, kahtlesid vähesed tööde lõpuna paika pandud tärminis. Oldi kindlad, et 2011. aasta südasuvel panevad tee- ja sillameistrid hõlmad vöö vahele ja tuttuuel ligikaudu 15 kilomeetrit pikal asfaltlindil ning üle ühe päris uue ja teise, põhjalikult uuendatud silla hakkavad tuiskama autode vood.

Paraku otsustasid innukalt ettevõtmise kallale asunud Läti teedeehitusfirma Binders ja lõunanaabrite partnerfirma Koger & Partnerid just Pärnus veel kord tõestada Murphy seadust, et kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb.

Äraspidiste seaduste sõnastaja Arthur Bloch ei valetanud. Tee-ehitus läks Pärnus vägagi rappa ehk suikus hulgaks ajaks sootuks.

Rivaalid lõid punti

„Saime Pärnu ümbersõidu endale möödunud aasta septembris ja minu arust on see nüüd hea näide, et ei tasu kõiki asju juhtida kõrgelt ja kaugelt Tallinnast või ministeeriumist, efektiivsem on otsuseid vastu võtta kohapeal,“ hindas toimunut Enn Raadik, maanteeameti Lääne regiooni direktor. „Tegelikult Ehitajate tee saaga algus pidigi nii lõppema, kuna esimene pakkumine oli tehtud liiga odav ja teiseks ei olnud nii insenerijuhtimine kui tellijapoolsed asjad päris korrektselt aetud, ehitajast rääkimata, nii et sinna nahka see kõik läks.“

Küll õnnestus vussis töödega üllatavalt hästi hakkama saada, seda vaatamata sellele, et tegemist oli pooliku objektiga, mille peale tehti uus riigihange. Ja hoolimata sellest, et katki jäänud töid oli päri seltsingulepingu alusel jätkama Eesti kolmest kõige suuremast teedeehitusfirmast koosnev konsortsium.

„Nad on elus kõige suuremad rivaalid, aga siin tegid tegid uskumatult head koostööd, nad tegid aastaga ära tohutu töö,“ ei olnud Raadik kitsi kiitma raskel hetkel seljad vastamisi pannud Lemminkäinen Eesti ASi, TREF ASi ja Teede REV-2 ASi.

Vägeva kolmiku ühisponnistusena remonditi ja ehitati projekti raames 9,63 kilomeetri jagu põhimaanteid (Via Baltica) ning 7,38 kilomeetrit kogujateid ja linnatänavaid, valmis uus Papiniidu teelõik, rekonstrueeriti Ehitajate tee ja Papiniidu sild, ehitati uus ühendustee Tallinna ja Lihula maantee vahele (ühendustee sadamaga), uus sild üle Sauga jõe, 16,69 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, üheksa jalg- ja jalgrattateetunnelit ja 2,6 kilomeetrit müratõkkeseinu.

Kokku läks kolm aastat väldanud ehitus maksma 39 717 330 eurot.

Nüüd teed ajast eest

„Investeering jäi ju Pärnusse,“ viis Raadik kokku Pärnu aasta teo ja Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi eelarveraha.

„Nüüd võiks öelda, et kui enne vaatasime, et Ehitajate tee oma niru olekuga on linna arengust kindlasti maha jäänud, siis praegu, eriti kui vaatame veel Tallinna ja Lihula maantee ühendusteed, oleme oma teedega Pärnu arengust võib-olla kümme aastat ette jõudnud,“ ütles Raadik.

Seega tuli Pärnu ümbersõiduteele osaks saanud tunnustus igati asja eest.

„Kui meile anti üle aasta teo auhind, ütlesin nii naljaga pooleks, et kui keegi järgmine võtab vastu aasta teo tunnustust, oleks hea, kui ta ei peaks Pärnu rahvast mitmeid aastaid mittetegemisega kiusama, enne kui aasta tegu teoks saab,“ tõdes Raadik naerul sui.

Ehkki objekt on vastu võetud, on seal veel vaja mõndagi kohendada. Asjaosaliste väitel kõrvaldatakse vajakajäämised garantii korras ja nii, et liiklejad töid ei märkagi.