Mehed töötavad võõrsil

Foto: PP

Rahvaloenduse andmed näitavad, et Pärnumaa 82 598 elanikust on tööga hõivatud 33 962, kellest välismaal käib palka teenimas 2613 – valdavalt mehed.

Pea 8000 pärnumaalast käib tööl väljaspool maakonna piire. Kõige suurem magnet on Soome, seal töötab isegi enam pärnakaid kui Tallinnas ja mujal Harjumaal. Rahvaloendajate kogutud andmete järgi käis 2011. aasta lõpus püsivalt siin maakonnas elavatest inimestest Soomes tööl 1815, Harjumaal 1342, Norras 224, Rootsis 143 ja Tartumaal 127 inimest. Peale Põhjamaade käib palju pärnumaalasi tööl Suurbritannias (60), Saksamaal (56) ja Venemaal (47).

Teravalt torkab töökoharände numbreid uurides silma, et enamik võõrsil töötajaist on mehed. Mõnda välisriiki käib Pärnumaalt tööl vaid 356 naist. Ka Eesti-siseselt töötavad kodust kaugemal valdavalt mehed, näiteks 1342 Harjumaal töötavast pärnumaalasest ainult 461 on naised.

Meie maakonna numbrid on samasugused kogu Eestit iseloomustavatega. Eestist käib välismaal tööl 24 907 inimest ja tervelt 20 727 neist on mehed. Täpselt niisamuti on peamine sihtkoht Soome – 24 000 inimesest 15 000 teenib oma leiba just seal.

Kokku käib välismaal tööl 4,4 protsenti Eesti hõivatud inimestest. “Võrreldes eelmise rahvaloendusega on üheks suurimaks muutuseks välismaal tööl käivate elanike arv – see on eelmise loendusega võrreldes ligi kümnekordistunud,” tõdes rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Eelmise, 2000. aastal toimunud rahvaloenduse andmetel töötas välismaal 2646 eestimaalast ehk niisama palju kui praegu ainuüksi Pärnumaalt.

Töötuid tuhat enam

Töötukassa avaldab iga kuu nende juures registreeritud töötute arvu ja alati saadab seda kahtlus, et tegelik arv on kordi suurem. Nüüd said rahvaloenduse ajal inimesed ise öelda, kas on töölkäijad või tööta. Statistikaameti andmebaas näitab, et töötuna pani end kirja 4177 pärnumaalast, samal ajal oli töötukassas arvel tuhat inimest vähem.

Pea 34 000 tööga hõivatud inimesest 28 000 on püsiva lepinguga palgatöötajad. Üksikettevõtjana pani end kirja 1597 ja palgatöötajatega ettevõtjana 1225 siinset inimest. Enamik Eesti elanikest ongi palgatöötajad ja ettevõtlusega tegeleb 3,8 protsenti vähemalt 15aastastest elanikest.

Rahvaloendus näitab, et majanduslik aktiivsus on kõrgem linnades ja alevites ning madalam maal. “Linnas on palgatööga hõivatuid rohkem kui maal, samal ajal on maal veidi rohkem ettevõtjaid,” iseloomustas Beltadze.

Maakondadest elab ettevõtlusega tegelevaid inimesi enam Harjumaal (4,4%), aga ka Saaremaal, Hiiumaal ja Pärnumaal (kõigis 4,1). Omavalitsustest on ettevõtjate osakaal suurem Vormsi (8,9), Kihnu (8,6) ja Viimsi vallas (8,3).

Isad eemal

Tori vallavanem Mart Vaiksaar rääkis, et nende valla suurima tööandja OÜ Säästke palgal on paarsada inimest, osa inimesi on hõivatud põllumajandusega tegelevates väikeettevõtetes, kuid suur osa inimesi käib tööl Pärnus, aga ka välismaal.

“Väga palju on noori peresid, kus emad lastega on kodus ja isad välismaal tööl,” sõnas Vaiksaar. “See omakorda tekitab perekondlikke probleeme, sest kasvavad lapsed vajavad siiski, et isa kõrval oleks. Eks koolis ole seda juba näha, et laste probleemid on keerulisemaks muutunud.”

Vallad tühjenevad

Vallavanem arvas, et tööealiste inimeste ränne parema palgaga paikade poole ei vaibu. “Kui Eesti riik tahab riigina püsima jääda, on aeg midagi sotsiaalpoliitikas oluliselt muutma hakata. Praegu me oma vaeses ühiskonnas toodame maksumaksja rahaga rikastele riikidele haritud, kvaliteetset tööjõudu. Kui lähiajal midagi ei muuda, läheb vahe rikkamate riikidega üha suuremaks,” rääkis ta.

Surju vallavanem Jaanus Männik tõdes, et eks nendegi vallast käi hulk mehi Soomes ehitajana leiba teenimas.

“Miks väiksematest maakohtadest inimesed mujale tööle lähevad ja vallad tühjenevad, on lihtne vastata, aga ma ei suuda mõista, mis on valesti, et Eesti parimast elupaigast – Pärnust – inimesed minema lähevad,” rääkis Männik.

Endise pikaaegse riigikogu liikme Männiku väitel on maaelu väljasuremise taga riigi ebaõiglane maksusüsteem ja eelarve jaotus, mis seab liialt raske koorma vähekindlustatute õlule. “Inimesed tajuvad seda ebaõiglust ja lähevad Soome,” lausus ta.

Mart Vaiksaar, Tori vallavanem

“Olen veendunud, et inimesed liiguvad järjest enam sinna, kus on parem teenistus, ja inimlikust küljest on see mõistetav.

Kui Eesti riik tahab riigina püsima jääda, on aeg midagi sotsiaalpoliitikas oluliselt muutma hakata. Praegu me oma vaeses ühiskonnas toodame maksumaksja rahaga rikastele riikidele haritud ja kvaliteetset tööjõudu.”

Jaanus Männik, Surju vallavanem

“Miks väikesed vallad tühjenevad, on lihtne vastata, aga ma ei suuda mõista, mis on valesti, et Eesti parimast elupaigast – Pärnust – inimesed minema lähevad. Miks ei arene Pärnus ettevõtlus? Riigi poliitika soosib koondumist Tallinna. Viimaseks näiteks on kodualuse maa maksu kaotamine, millest võidavad kõige enam just tallinlased ja sealsed ettevõtjad.”