Võiste sadamas sai Euroopa kalandusfondi toel äsja valmis uus laohoone koos jahutuskambriga ja puitkai asemel on nüüd betoonkai, sadama rekonstrueerimisega jätkatakse kevadel, kui algab räimepüük.
Võiste väikesadam ärkab tänapäeva
11. jaanuar 2013, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalik rannakalur ja Võiste sadama uuendamise eestvedaja Argo Mengel on mittetulundusühingute Võiste Sadamaarendus, Võiste Sadamaühing ja Liivi Lahe Kalanduskogu liige. “Olen kümmekond aastat olnud kohalik kalur, pärisin nii ameti kui sadamamaa osaku oma kalurist isalt,” rääkis Mengel. Nimelt kuulub Võiste sadama maa mitmekümnele kalurist kaasomanikule ja see erastati nõukogude aja lõpul tööosakute alusel.
Kulukas ettevõtmine
Võiste sadama rajatisi haldab ja arendab kaks samadest kohalikest kaluritest koosnevat mittetulundusühingut: Võiste Sadamaühing ja Võiste Sadamaarendus.
“Ega muudatusi ole praegu palju, ellu on viidud alles esimesed projektid,” märkis Mengel.
Renoveeritud on puitkai, millest on saanud betoonkai. Vana jäähoidla asemele ehitati jahutuskambriga laohoone. Seal hakatakse hoidma projektiraha abil hangitud uusi kalalossimise ja pumpamise seadmeid, tõstukeid ja vaakumpumpa. Hoones on 24- ruutmeetrine jahutuskamber, kus asub jäämasin. Jahutuskambrisse annab paigutada mitu koormat kala ja hoida seda temperatuuril –5 kuni +5 kraadi.
Mengeli sõnade kohaselt on sadamarajatiste, eriti betoonist ja rauast kaide ehitus väga kulukas ja Euroopa kalandusfondi abita, mille meede 4.1 keskendub kalanduspiirkondade säästvale arengule, poleks väikesadama arendamine võimalik. Rannakaluritel lihtsalt sellist raha ei ole.
Mengeli andmeil läks kai ja laohoone ehitus maksma 257 000 eurot, millest 80 protsenti maksab Euroopa kalandusfond. Ülejäänu tuli kohalike kalurite taskust ja mõnel mehel tuli pangast selleks laenugi võtta.
Surnud seisust välja
Mida tähendab jahutuskamber kalurite jaoks? Põlisel ajal lõikasid kalurid talvel meres jääd ja matsid selle jäähoidlasse saepuru või turba alla. Jää oli mõeldud kala säilitamiseks, eriti transpordil.
Mengel nendib, et ilma jääta kala Võistest Narvani loksudes vastu ei pea. Jääga segatuna on teine asi. Mengel mäletab, et viimati lõigati jääd tema poisikesepõlves mitukümmend aastat tagasi.
Vahepealsetel aastatel olid kalurid jää puudumisel surnud seisus, mis tähendas, et kalaga kaldasse jõudes tuli see otsemaid paadist esimesele kokkuostjale odavalt maha müüa. Laohoone jahutuskamber on koht, mille konteineritesse saavad kalurid merelt tulles oma kala panna. Võiste on Liivi lahe suurimaid räimesadamaid, kevadel tuuakse palju räime kaldale. Sadamal on logistiliselt väga hea asukoht – siia tullakse räime ostma üle Eesti.
Võiste sadam on üks Liivi lahe seitsmest sadamast-kalalogistikakeskusest, mille arendamisega tegeleb kaluri kalapüügiloa omanikke ja abikalureid ühendav MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu.
Kohalike meeste leib
Võiste sadamas on viis räimepaatkonda, kokku ligemale 30 meest, kes räime kõrghooajal kala püüavad. Amet pärandatakse enamjaolt isalt pojale. Enam pole kalameheamet paljude kohalike perepeade põhitöö, jutustab Mengel.
Aasta läbi püüab Võistes kala veel vaid kümmekond vanemat kalurit. Et kala säilitada ei olnud võimalik ja kalapüüki aasta läbi ei olnud, pudenesid kohalikud nooremad mehed tööotsingutel laiali üle Eesti või raja taha, tegutsedes metsanduse, põllumajanduse või ehituse valdkonnas. Hea, kui räimehooajaks tagasi tullakse: selleks võetakse töölt kolm-neli kuud puhkust, sest oma aja nõuavad paatide ja püüniste ettevalmistamine, kala püüdmine ning püüniste kuivatamine ja parandamine. Kõrghooajal tuuakse merest välja kümme või enamgi tonni räime päevas.
Kevadel alustatakse sadama püünistehoone ja pärast seda kalurite maja renoveerimist: MTÜ Võiste Sadamaühingu püünistehoone uuendamise projekt on saanud juba heakskiidu. Püünistehoones ladustatakse ja parandatakse püüniseid, kalurite majas on meestel võimalik tualetti kasutada, pesta ja riideid vahetada-kuivatada.
Renoveerimisjärge jäävad ootama betoonkai ja paatide vette laskmise koht.
“Tahame Euroopa kalandusfondi meetmete raha kasutada nii palju, kui võimalik, et kalamehed saaksid jääda kalameesteks ega põgeneks siit. Ja et Eesti inimesed sööksid rohkem kohalikku kala. Laohoone koos jahutuskambriga lubab arendada kohalikku väikeettevõtlustki, sest võimaldab kala väärindada: suitsutada, fileerida või konserveerida.”