:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2013/01/15/1524024t1haa0c.jpg)
Pärnu linnapea Toomas Kivimägi väitis pärast kohtumist haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga, et linnal ja ministeeriumil pole Pärnusse riigigümnaasiumi rajamisel olulistes sisulistes küsimustes erimeelsusi.
Pärnusse riigigümnaasiumi rajamisel erimeelsusi pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küll eelnes suuremas osas probleemides ühele meelele jõudmisele tõsine arutelu, kui palju riik peaks panustama Pärnusse riigigümnaasiumi rajamisse.
„Meie eesmärk on, mida ma ministrilegi ütlesin, viia Koidula kooli renoveerimise maksumus 6,3 miljoni euro peale,” tõdes Kivimägi. „See on meie vältimatu soov ja selle juurde me jäime.”
Nimetatud summa on linnale väga oluline. Just seepärast, et vaid selline raha looks eelduse praeguse ühisgümnaasiumi nii heasse korda remontimiseks, et seal saaks tööle hakata sinna Pärnu koolivõrgu korrastamise kavas plaanitud põhikool.
„Läbirääkimiste põhiteemade ring oli lai, aga mis ministeeriumiga eriarvamusi tekitas, oli spordikompleks ujula ja võimla näol,” meenutas linnapea kohtumisel leitud kompromissi.
„Leppisime kokku, et ujula jääb Pärnu linnale, kuid spordisaal läheb üle riigigümnaasiumi koosseisu,” ütles Kivimägi.
Küll ei leidnud ministrilt vähimatki vastuseisu Pärnu linna soov, et kui siia riigigümnaasium rajataksegi, jätkab see Koidula gümnaasiumi nime all. Samuti leidis ministri poolt aktsepteerimist Kivimägi vahendatud linnavalitsuse ja Pärnu koolirahva tahtmine, et praeguse Koidula kooli gümnaasiumiosa õpetajad jätkaksid automaatselt oma tööd loodavas riigigümnaasiumis, mitte ei peaks sinna teistega võrdsetel alustel kandideerima.
„Samal ajal ei tähenda kõik eelnev, et liisk on langenud ja riigigümnaasium Pärnusse tuleb,” märkis Pärnu linnapea. „Ka ei tähenda see, et liisk on langenud, et Pärnusse tuleb puhas gümnaasium munitsipaalgümnaasiumi näol.”
Linnapea nentis, et lõplik otsus, milliseid gümnaasiumivõrgustiku ümberkorraldusi rahastatakse, milliseid mitte, selgub kõige varem märtsis. Tuleb arvestada, et suure tõenäosusega esitatakse taotlusi tunduvalt suuremale summale, kui on jagamisele minevat raha.
Gümnaasiumivõrgu korrastamise meetme tingimuste kohaselt on riigi neljateistkümnel omavalitsusel võimalik taotleda toetust nn puhta gümnaasiumi loomiseks.
Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 250 000 eurot ja maksimaalne kuus miljonit eurot. Omaosalus peab olema vähemalt 15 protsenti kogu projekti mahust.
Taotluste esitamise tähtaeg on 21. jaanuar 2013. Programmi eelarve on 23,7 miljonit eurot.