Ilmajaam registreeris mullu Eestis üle 76 000 välgulöögi

Välgunooled. Foto: Toomas Huik

Välgudetektorite võrgustik registreeris mullu Eestis kokku 76 354 pilv-maa välgulööki, mis on lähedane viimaste aastate keskmisele.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel oli aastatel 2005–2012 keskmiselt 73 000 pilv-maa välku aastas. Samasugune oli äikeseline aktiivsus aastatel 2007 ja 2009. Mullusest palju vähem lõi välku aastail 2005, 2006, 2008, palju rohkem aga aastatel 2010 ja 2011.

Kõige äikeselisem kuu oli mullu juuli, mis oli ühtlasi kõige soojem suvekuu. Juulis registreeriti üle 52 000 pilv-maa välgu ehk üle 63 protsendi välkude aastasest koguarvust. Augustis oli 11 000 ja septembris 6400 pilv-maa välku. Tavatult madal oli äikeseline aktiivsus mais ja juunis. Need kaks kuud andsid kokku vaid kaheksa protsenti kõigist aasta välgulöökidest.

Äikesehooaeg algas üksikute nõrkade äikestega aprillis nagu tavaliselt. Esimene nõrk äike registreeriti Sõrvest edelas 13. aprillil. Lääne-Eestis oli nõrka äikest paiguti 22. aprillil. Veidi tugevam äike liikus üle Valga-, Võru- ja Põlvamaa 29. aprilli öösel ja varahommikul.

Mais oli kõige enam välgulööke 21. kuupäeval. Rapla-, Võru- ja Saaremaal registreeriti siis ühtekokku 2198 pilv-maa välku. See annab 2012. aasta kõige äikeselisemate päevade edetabelis üheksanda koha.

Juunis lõi kõige rohkem välku 15., 26. ja 27. kuupäeval, kuid ka siis jäi ööpäevane löökide arv 300–1000 piiresse.

Tõeliselt tugevad äikesed esinesid juuli algul ja lõpus. Kuumas niiskes õhumassis arenesid 7. juulil väga võimsad äikesepilved Saaremaal, Hiiumaal ja Mandri-Eesti lääneosas. Mitu tugevat äikeselainet liikus üle Läänemaa, kus Lääne-Nigula ilmajaam mõõtis samal päeval rekordilise 102,5 millimeetrit sademeid. Välgulöökide koguarv 11 770 annab 7. juulile 2012. aasta äikeseliste päevade edetabelis teise koha.

Möödunud suve tugevaimad äikesed esinesid 28.–30. juulini. Juba 28. juuli õhtul oli läänesaartel ning Loode-Eestis tugevaid äikesi. Rekordiliseks kujunes 29. juuli, kui registreeriti kokku 20 321 pilv-maa välku, mis on 2012. aasta ööpäevarekord. Õhtutundidel üle Lääne-Eesti saarte levinud eriti võimsa äikesetormiga on seotud ka Vilsandil mõõdetud 2012. aasta Eesti maksimaalne tuulekiirus 32,3 m/s. Samal kuupäeval mõõdeti Narva-Jõesuus ühtlasi 2012. aasta suve soojarekord 33,4 kraadi. Eesti idapoolses osas jätkusid taanduvas kuumas niiskes õhumassis tugevad äikesed veel 30. juuli pärastlõunal, kui Jõgevamaal Põltsamaa vallas Umbusi kandis esines suve tugevaim tornaado.

Üldse oli 28.–30. juulini Eesti piirkonnas ligi 30 tuhat pilv-maa välgulööki ehk üle 39 protsendi kogu 2012. aasta jooksul registreeritud välkudest.

Augustis olid üldiselt ülekaalus hajusad ja suhteliselt nõrgad äikesed. Tugevam äikeselaine esines siiski 6.–7. augustil, kui registreeriti ühtekokku 6132 pilv-maa lööki. Need äikesed liikusid üle Eesti lääne- ja põhjaosa. Eelnenud aastatest märksa rohkem lõi välku septembris. Tugevaim äikesetorm 12. septembri õhtul siiski vaid riivas Eestit, mõjutades vaid Võru-, Põlva- ja Tartumaa idaosa.

Äikesehooaeg lõppes nõrkade äikestega oktoobris nagu tavaliselt. Hooaja viimased äikesed kujunesid 26.–28. oktoobril mere kohal. Õhumass oli siis juba talvine ja äikesepilved arenesid sooja merevee kohale voolanud külmas õhus.

Aasta kokkuvõttes oli välgulöökide ruumiline jaotus Eestis mullu üsna tavatu – suurim äikeseline aktiivsus koondus Lääne- ja Loode-Eestisse. Seal registreeriti kohati üle kolme pilv-maa välgu ruutkilomeetri kohta aastas. Pikaajalise keskmisena äikeserohked piirkonnad nagu Pärnumaa ning Kesk- ja Kirde-Eesti olid möödunud suvel kõige väiksema välgulöökide sagedusega.