Kreekas, kus vaesed elatuvad toidujäätmetest, on kohalik Punane Rist pankroti äärel ja vajab hädaliste abistamiseks ise välisabi.
Euroopa silmitsi vaesuse ja näljaga
ICRC (rahvusvaheline Punase Risti komitee) peadirektor šveitslane Yves Daccord on ekspert vaeste, haigete ja vigastatud inimeste aitamises maailma kriisikolletes. Enamasti kulub tema aeg ja kogemused sellistes kuumades kohtades nagu Afganistan, Gaza, Somaalia, Sudaan, Mali ja Jeemen.
Möödunud aastal oma Genfi büroost jõulupuhkusele minnes tundis Daccord selgelt, et vaesus ja vägivald liiguvad 2013. aastal palju lähemale.
Taani päevaleht Politiken avaldas 2. jaanuaril pikema usutluse Daccordiga, mis pälvis tähelepanu teistes Skandinaavia riikides, samuti Ühendkuningriigis ja ehk mujalgi Mandri-Euroopas. Eestis ületas ülimalt murelik vaade meie lähitulevikku hädavaevalt Postimehe veebiuudise künnise.
Euroopat ootavad rasked ajad
Yves Daccord teab, mida räägib: ”Arvestades majandusliku surve kasvamist, näitavad meie analüüsid, et järgmised neli aastat tulevad Euroopale väga rasked. Selleks tuleb valmis olla.“
Tõeliseks ohutsooniks on kujunemas Lõuna-Euroopa. Majanduskriisil on Euroopa Liidus rasked sotsiaalsed tagajärjed.
”Esiteks, üha enam eurooplasi on tõeliselt vaesunud. Teiseks, kriisi tõttu on Euroopa riikide valitsustel vähem raha sotsiaalabiks. See esitab väljakutse Punasele Ristile, mida me Euroopas pole varem näinud,“ rääkis Daccord Taani lehele.
Kui Saksamaa, Holland ja Skandinaavia riigid on kriisiga hästi toime tulnud, siis suurenev tööpuudus ja suhteline vaesus ELi ida- ja lõunaosas on muutnud regiooni ohutsooniks.
”Kreeka Punane Rist võib pankrotistuda nagu kogu riik ja peame neid rohkem aitama. Vaadake Hispaaniat: seal on vajadus, et Punane Rist rakendaks klassikalist kriisiprogrammi, mida kasutatakse tavaliselt riikides väljaspool Euroopat. Jutt on nende inimeste aitamisest, kellel pole raha toidu ostmiseks, kes on äkitselt vaesunud,“ kirjeldas Daccord olukorda.
Hispaania Punane Rist on olnud sunnitud oluliselt laiendama oma sotsiaalset tegevust siseriiklikult. Nende hoole all on otseselt üle 300 000 hispaanlase, kes on nii vaesed, et kuuluvad kõige enam haavatavate isikute kategooriasse. 2012. aastal pidi Hispaania Punane Rist esimest korda keskendama tähelepanu oma riigis vaeste aitamisele. Peatati Somaalia või mõne teise puuduses riigi abistamine Aafrikas – kogu raha läks vaestele Hispaanias.
Näljamässud ja vägivald Euroopas
Yves Daccord teab oma kriisikollete kogemustest, et äärmise inimliku kitsikusega kaasnevad sotsiaalsed pinged ja vägivald. Daccord hoiatas, et pole mingit põhjust, miks ei võiks sama juhtuda Euroopas.
”Vaadake näiteks toidu, kütuse ja elektri hindu. Need lähevad ainult üles. Sama lugu on sotsiaalabi kallinemisega. Seda on näha kogu maailmas. Meie järeldus on, et sellised revolutsioonid nagu Egiptuses ja Tuneesias ei toimunud mitte niivõrd vabaduse pärast kui toiduhindade tõttu ja sellepärast, et võimulolijatelt ei tulnud abi,“ selgitas Daccord.
”Inimestele muutub peaküsimuseks, kas nad suudavad panna leiva lauale. Kas valitsejad aitavad mul toita ennast ja perekonda? Sellist vaatenurka unustades riskime mõista valesti seda, mis toimub maailmas,“ hoiatas ICRC peadirektor.
Daccord ei välista, et see, mis juhtus Põhja-Aafrikas, võib korduda Lõuna-Euroopas.
”Kuni ühiskond on suhteliselt hea tervisega ja õitsev ning kuni seda jõukust on rahvale enam-vähem õiglaselt jagatud, tunnevad inimesed ennast hästi. Kui jõukus väheneb või kaob, hakkab suurenema nende arv, kes tunnevad, et on sattunud ummikusse,“ lisas Daccord.
Daccordi arvates on vägivalla levimine Euroopasse juba alanud. Ta soovitas meenutada vägivallatsemisi Londonis 2011. aastal või veidi varem Pariisis ning seejärel mõelda, mis võib varsti juhtuda Hispaanias või Kreekas.
”Kui rohkem kui pool riigi noortest on tööta ja sissetulekuta, on nad meeleheitel. Kui inimesed neis riikides tunnevad, et on väljapääsmatus olukorras ja samal ajal kärbitakse jätkuvalt sotsiaalabi, lähevadki asjad valesti. Seega tuleb Euroopas olla valmis sagedasemateks vägivaldseteks olukordadeks. Võimud peavad otsustama, kas midagi õnnestub jõuga maha suruda või leitakse inimeste aitamiseks muid võimalusi, mis ei ole lihtne,“ ei näe Daccord lihtsat väljapääsu.
Tähelepanu Euroopale
Rahvusvaheline Punase Risti komitee soovitas püstitada küsimuse nii: kas Euroopa valitsused on pakkunud lahendusi? Siiani on vastus eitav ja see on põhjus muretsemiseks. Punane Rist peab humanitaarorganisatsioonina rohkem pingutama, kuid käima pinda valitsustelegi, sest üksinda napib jõudu.
”Samal ajal tuleb vaadata, kes on enim haavatavad ja keda Euroopa riigid ei suuda enam aidata. See puudutab põgenikke, kes on Kreekas kohutavas olukorras, ja vange, kellega kreeklased ei suuda enam toime tulla,” soovitas Daccord Euroopa-keskset lähenemist.
Tõelisus on see, et Punasel Ristil tuleb Euroopas kasutada oma kogemusi, mida on rakendatud kriiside puhul kaugetes riikides.
”Olen töötanud palju Mali ja Sudaani Punase Risti võimekuse ülesehitamise nimel. Mõningaid elemente sellest saab kasutada Euroopas. Vaja on rohkem Euroopa-keskset lähenemist ning avalikult arutada vaeste ja enim haavatavate probleeme,” ütles Daccord.
Õnneks ei usu ICRC peadirektor Yves Daccord Euroopas kodusõja võimalikkusse.
Ent valmis tuleb olla rohkem vägivaldseteks olukordadeks.
”Punase Risti töö muutub raskemaks. Kui kedagi ei ole kohal, siis meie peame olema,“ rõhutas Daccord.
ICRC peadirektor toonitas Politikenis ilmunud intervjuus korduvalt, et käes on aeg, kus tuleb aidata Euroopa oma inimesi. Kas ollakse valmis, et Punane Rist hakkab koguma raha vaeste tarvis asukohariigis ja mujal Euroopas, kes pole põgenikud Somaaliast, Sudaanist ja teistest kaugetest paikadest?
Tuleb harjuda, et raskused ja vägivald ei ole enam see, mis juhtub kuskil kaugel, vaid on muutumas osaks meie argipäevast.
MIS ON MIS
ICRC – rahvusvaheline Punase Risti komitee
1863. aastal Genfis asutatud erahumanitaarorganisatsioon.
Eelarve üle 1,2 miljardi Šveitsi frangi, millest lõviosa kulub humanitaarabile.
Nobeli rahupreemiad 1917, 1944, 1963
Ligi 12 500 töötajat (2011).
www.icrc.org
IFRC – rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu seltside föderatsioon
1919. aastal Genfis asutatud humanitaarorganisatsioon, kuhu kuulub liikmetena 187 rahvuslikku seltsi.
Nobeli rahupreemia 1963 (koos ICRCga).
www.ifrc.org