Tšehhi pöördub Euroopasse

Miloš Zeman koos tütre Katerinaga. Tšehhi uus president on erinevalt eelkäijast Vaclav Klausist Euroopa-sõbralikum. Riik pöördub rohkem Euroopa Liidu poole. Foto: Reuters

Tšehhi esimesed presidendi otsevalimised võitis vasaktsentristlik ekspeaminister Miloš Zeman (68).

Kui loetud oli 94 protsenti häältest, oli Zeman kogunud 55,7 ja konservatiivne välisminister Karel Schwarzenberg (75) 44,3 protsenti häältest. Tšehhi uue presidendi selgitas valimiste teine voor. Kaks nädalat varem kogusid mõlemad kandidaadid pea võrdselt hääli: Zeman 24,22 ja Schwarzenberg 23,4 protsenti.

Tšehhi teine hoiak

Aastail 1998–2002 peaministriks olnud Zeman on öelnud, et võtab presidendina oma eelkäijast Vaclav Klausist Euroopa-sõbralikuma hoiaku. Ta ütles valimiseelsetes usutlustes, et Tšehhi peaks võtma suuna kindlamatele Euroopa Liidu struktuuridele, nagu seda on ühisraha ja ühtne maksupoliitika.

Majandusharidusega Zeman sai laiemalt tuntuks 1989. aastal, kui avaldas artikli, milles kritiseeris kommunistlikku plaanimajandust, edastas uudisteagentuur BNS.

Mis puudutab suhtumist Euroopasse, siis nii Zemanil kui Schwarzenbergil on ELi asjades head kogemused.

Portaali Euractive arvates jäävad muutused suhetes ELiga piiratuks, sest Tšehhi presidendi roll on peamiselt tseremoniaalne.

Valimisüllatus

Ülemaailmse levikuga majandusleht The Wall Street Journal kirjutas, et Tšehhi valimiste esimese vooru tulemus oli üllatav. Nimelt arvati, et Zemani vastaskandidaadina tõuseb statistik ja holokausti üleelanu poeg Jan Fischer. Schwarzenbergile ennustati alles kolmandat positsiooni.

Iidsest aadlisuguvõsast pärinev 12. vürst Schwarzenberg on suure osa oma elust veetnud välismaal, kõneleb vanamoodsat tšehhi keelt. 80ndatel aitas ta kui inimõiguste rahvusvahelise Helsingi föderatsiooni esimees kaasa dissidentlike liikumiste loomisele Ida-Euroopas. 1990. aastal sai Schwarzenbergist president Vaclav Haveli kabinetiülem.

Zeman oli üks, kes pärast 1989. aasta sametrevolutsiooni aitas taastada Tšehhi Sotsiaaldemokraatliku Partei. Tema peaministriaega 1998–2002 tähistasid korruptsiooniskandaalid. Zemani kriitikud on märkinud tema aastatepikkust kuulekust Miroslav Slofile, kes on Vene naftakompanii Lukoil heaks töötav lobist ja kuulus nõukogude ajal Tšehhoslovakkia parlamenti.

Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist 1993 on tšehhidel olnud kaks presidenti. Kõigepealt kaks ametiaega sametrevolutsiooni kangelane Vaclav Havel ja seejärel 2003. aastast euroskeptik Vaclav Klaus. Presidendivahetus toimub 7. märtsil.

Tšehhi presidendi võim piirdub valitsuste, kindralite ja kohtunike ametisse nimetamise ja tagandamisega. Riigipeal on õigus kasutada seadusloomes vetoõigust ja nimetada ametisse intressimäärade eest vastutavaid keskpanga ametnikke.

Peegeldused ajakirjandusest

Slovakkia liberaalne päevaleht Sme kirjutas, et Zemani võidu saab kokku võtta kahte punkti. Enamik tšehhe elab illusioonis, et läinud aegade sotsiaalkindlustust on võimalik säilitada. See sotsiaalkindlustus toetus ebaefektiivsele riigile, sotsiaalpoliitikale, pensionisüsteemile ja võlgu elamisele.

Teine oluline osa valijaid, kes hääletas Zemani poolt, on rahvuslased ja ksenofoobid. Nõukogude ajal suutis üks tšehhi perekond kolmest soetada endale väikese maja peamiselt piirialadele, kust sakslased sunniti pärast sõda lahkuma. Zeman võitis nende hääled, sest kujutas ennast nende väikeste majade kaitsjana – erinevalt vastaskandidaadist, kes väidetavalt tahtnud need sakslastele tagasi anda. Massid uskusid Zemanit, kuigi väidetav oht, et majad tagastatakse, oli jama.

Tšehhi konservatiivne majandusleht Lidove noviny nentis, et umbusaldus välismaalaste vastu ja eriti saksavastased meeleolud toimivad niisama hästi kui närv katkises hambas. Beneši dekreedid (Tšehhoslovakkia presidendi Edvard Beneši 1884–1948 dekreedid, mis jätsid varata Saksa ja Ungari päritolu kodanikud) ja olematu sudeedisakslaste probleemi sidumine presidendi ametiga ning Lissaboni leping annavad alati soovitud tulemuse.

Karel Schwarzenbergi meeskond oleks pidanud ohtu taipama. Ta ei oleks tohtinud avalikus debatis öelda, et tänapäeva seisukohalt oleks Beneši koht Haagi tribunali ees. Valimistulemus oleks tõenäoliselt olnud sama, kuid mitte Zemani nii selge võiduga.

Taani Jyllands-Posten kirjutas, et Zeman ei pruugi olla parim valik, kuid igatahes parem oma eelkäijast Vaclav Klausist, kes pälvis tähelepanu ekstsentriliste avaldustega ELi aadressil, pidas kliimamuutusi pelgalt hüsteeriaks ja eitas homode võrdseid õigusi.

Ennetähtaegsed valimised

BNSi teatel ütles Tšehhi presidendiks valitud Miloš Zeman televisioonis esinedes, et Tšehhis tuleks võimalikult kiiresti korraldada ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Zemani sõnade kohaselt toetub peaminister Petr Necase paremtsentristlik valitsusliit väiksemale partnerile liberaaldemokraatidele (LIDEM), mida ei ole parlamenti valitud.

Zeman ütles, et kui valitsust hoiab võimul vaid partei, mida keegi ei valinud, oleks õigem korraldada ennetähtaegsed valimised.

Peaminister Necas ütles, et tema tagandamise katsed võrduksid ”seadusvastase põhiseadusliku riigipöördega“ ning tuleb oodata ja vaadata, mida president ette võtab.

Valitsusjuhi kohaselt saab ennetähtaegsed valimised välja kuulutada vaid parlament.