Võimla taastamine takerdus valede eelduste taha

Karta on, et Rääma kooli õpilased sel õppeaastal võimlasse ei pääse. Foto: Ants Liigus

Öeldakse, et eeldamine on kõigi nurjumiste ema. Seda kinnitab põlengus kannatada saanud Pärnu Rääma põhikooli võimla taastamise saaga, millest on kujunenud omamoodi absurdikomöödia.

Ei ole ju vaja ehitada uut spordihalli, on vaja lappida plekk-katus, ent poole aasta jooksul ei suudeta seda teha. Ei suudeta isegi mitte ehitajat leida. Pärnu REV AS leiti, ent lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Lapsed aga peavad kehalise kasvatuse tundide ajal endiselt õues või rendipindadel taidlema ega ole palju lootust, et sel õppeaastal olukord paraneks.

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkraniuse selgitusel võttis linnavalitsus kohe pärast põlengut koolimaja renoveerimistööd tellinud Riigi Kinnisvara ASiga ühendust ja teatas, et tahab võimlat endisel kujul tagasi. “Meile tuli vastus, et ja-jah, teeme kõik endast oleneva, et see koolihoone võimalikult kiiresti korda saaks,” mäletab Kosenkranius.

Septembri lõpus jõudsid edasist tegevuskava arutanud linnavalitsuse liikmed, kooli juhtkond ja Riigi Kinnisvara ühisele seisukohale, et renoveerimistööde peatöövõtja, osaühinguga Marmel-E asju ei aeta, ehkki ettevõte oli pakkunud, et taastab põlenud võimla oma kulu ja kirjadega.

Kindlustusvaidlused jätkuvad

“Kõigil oli väga suur lootus sellele, et tuleb kindlustusraha,” loodeti Kosenkraniuse ütlust mööda kindlustusest laekuma pidanud rahaga koos ehitustähtaegadega usalduskrediidi lõhki ajanud Marmel-E asemele palgata mõni pädevam ehitusettevõte. “Siin ei saa otseselt kellelegi näpuga näidata: ei saa näidata linnavalitsusele, koolile või Riigi Kinnisvara ASile, sest tol hetkel kõik need kolm ümber laua istujat leidsid, et see on õige,” leiab Kosenkranius.

Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuhi Madis Idnurmi selgitusel lähtusid nemad oma otsuses ja tegevuses Pärnu linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse seisukohast, et tekkinud kahju on kaetud kindlustuslepinguga, ja neil ei olnud mitte mingisugust põhjust arvata, et see nii ei ole.

Nii korraldaski Riigi Kinnisvara AS enampakkumise, kus paistis teistest parema hinnaga silma Pärnu REV AS.

Kooli direktor Elmo Joa hõõrus rahulolevalt käsi kokku. Pidid ju ehitustööd kohe pihta hakkama ja lapsed pärast talvist koolivaheaega võimlasse pääsema.

Jäi üle vaid oodata ära kindlustuspartner ERGO Kindlustuse ASi otsusega laekuv rahasumma. “Helistad üks nädal, öeldakse politseist, et ja-ja, kohe lõpetame uurimise, siin on kõik nii selge ja kindel, kindlustus ütleb, et ja-jaa, kui uurimisorganist tuleb otsus, teeme kohe otsuse ära – kõik ootavad nagu issanda õnnistust, et nüüd kindlustusest tuleb otsus,” meenutas Kosenkranius toppama jäänud ootamis- ja otsustamisprotsessi.

Lõpuks otsus tuligi. Paraku negatiivne: tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga! See on see, millega Pärnu linnavalitsus siiani leppinud ei ole. “Meil on siin üks endine ERGO kindlustuse inimene, kes pakkus ennast vabatahtlikult appi seda kindlustusjuhtumit edasi lahendama,” viitas Kosenkranius tundmatuks jäänud eksperdile, kelle arvamuse kohaselt peaks kindlustus kas täielikult või vähemalt osaliselt kulud katma.

Tahtmata juriidilistesse üksikasjadesse laskuda, märkis Kosenkranius, et vaidlus käib selle põhjal, kas kindlustusselts peaks lähtuma linnaga sõlmitud kindlustuslepingust või lepingust ehitajaga, mis tulekahju puhkemise hetkeks oli katkenud. “Ilmselt läheb vaidlus edasi,” pole linnavalitsus tema kinnitusel püssi põõsasse visanud.

Alguses tagasi

Paralleelselt kindlustusvaidlusega istus linnavalitsus taas Riigi Kinnisvara esindajatega nõupidamistelaua taha, et arutada, kes selle supi kokku keetis ja kes selle ära helpima peab.

Riigi Kinnisvara AS tõi jälle lauale vahepeal prügikasti heidetud plaani, et ikkagi Marmel-E, mille alltöövõtja põhjustas koolihoone katusetööde käigus kõrvalasuva spordihoone põlengu, on see, kes võimla taastama peab.

Linnavalitsus nõustus ja otsustaski esmaspäevasel istungil anda kõik volitused seoses Rääma põhikooli võimla taastamise projektiga üle Riigi Kinnisvara ASile. Arvestusega, et see sõlmib Marmel-Ega lähiajal kokkuleppe.

Idnurmi kinnitusel on nad tõepoolest juba osaühinguga Marmel-E läbirääkimisi pidanud. Ettevõte olevat avaldanud valmisolekut taastada oma kulu ja kirjadega võimla tulekahjueelne olukord. Lepingu üksikasjade üle käivat aga veel läbirääkimised.

Ent Marmel-E OÜ-l pole just parim positsioon läbirääkimiseks. “RKAS on esitanud peatöövõtjale nõude võimla taastamistöödega viivitamatult alustada ja anda ühtlasi selle kohta omapoolne kinnitus. Kui OÜ Marmel-E seda lähipäevil ei tee, kaasab RKAS võimla taastamisse uue ehitaja ja kõik kulud nõutakse hiljem kahju tekitanud isikutelt sisse,” sõnas Idnurm.

Tööde lõppkuupäev lahtine

Kuni lepingut sõlmitud pole, ei saa Idnurm veksleid välja käia, millal ehitustöödega täpselt pihta hakatakse ja millal tööd lõpevad. Kosenkraniuse kõrvu on aga jõudnud kuupäev 1. juuni. See tähendaks, et Rääma kooli lapsed ei pääsegi sel õppeaastal oma võimlasse. Perspektiiv, millega linnavalitsus leppida ei taha. Nimelt olevat linnavalitsust nõustanud eksperdid seisukohal, et võimla taastamisel pole tööd kauemaks kui kaheks kuuks. “Meie esitasime seisukoha, et tahaksime võimlaosa endisel kujul 1. aprilliks,” lähtus Kosenkranius ekspertide hinnangust.

Ja ehkki võimla taastamisega seotud kõik volitused ja vastutus on antud Riigi Kinnisvarale, mis tähendab, et linnavalitsus võib tahta mida iganes, ent ei saa nõuda, olevat Riigi Kinnisvara linnavalitsuse palvest ja murest Kosenkraniuse väitel aru saanud. “Nad pidid ehitajale meie tahtmise edasi andma,” sõnas ta lootusrikkalt.

Tõsi on seegi, et kui osalised poleks eeldanud, et kindlustusfirma kõik kulutused katab, ja võtnud juba septembris vastu Marmel-E pakkumise võimla korda teha, saaks Rääma põhikooli lapsed suure tõenäosusega kehalist kasvatust praegu oma kooli võimlas.