/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/02/16/517901t1hd80e.jpg)
Keskkonnaamet kuulutas selle nädala lõpus välja riigihanked karuputke tõrjujate leidmiseks viies Eesti regioonis.
Keskkonnaamet otsib karuputke tõrjujaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet otsib karuputke tõrje teostajaid Pärnu-Viljandi, Hiiu-Lääne-Saare, Põlva-Valga-Võru, Jõgeva-Tartu ning Viru regioonis. Amet soovib kõikides regioonides sõlmida lepingud karuputke tõrjeks aastateks 2013-2014. Kõik hanked on kavas sõlmida tähtajaga tänavu 30. aprillist tuleva aasta 25. augustini.
Keskkonnaamet ootab karuputke tõrjega tegelejatelt pakkumisi sõltuvalt regioonist 10. või 11. aprilliks.
Eesti alustas Sosonovski karuputke ja hiid- karuputke riiklikku tõrjeprogrammi 2006. aastal ning alates sellest on igal aastal tõrjutud seda mürgist ja ohtlikku taime sadadel ja mõnel aastal ka enam kui tuhandel hektaril.
Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk toodi Eestisse aastakümnete eest võimaliku silokultuurina. Karuputke võõrliigid on inimesele otseselt ohtlikud.
Kui taime mahl satub nahale, põhjustavad selles sisalduvad furanokumariinid päikesepaistelise ilmaga põletusele sarnanevate villide teket. Tavaliselt ilmub mahlaga kokku puutunud kohale esmalt kipitav punetus ning hiljem võivad tekkida valulikud suured vesivillid. Kui putke mahl on sattunud nahale, tuleks see kiiresti vee ja seebiga maha pesta ning mõnda aega otsest päikesepaistet vältida.